PILDID JA VIDEO ⟩ Tšornobõli tuumajaama lähedal möllab metsapõleng

Kaks metsapõlengut lahvatasid 4. aprillil tuumajaama juures, mis pärast 1986. aasta katastroofi suleti, teatab msn.com.

Tuletõrjujad said viie hektari suurusel alal oleva põlengu kiiresti lokaliseerida, kuid teine põleng, mis on 20 hektari suurusel alal, on seni kontrolli alt väljas.

Täna kaasati kustutuslennuk, et põlenguga kiiremini toime tulla.

Ukraina võimude sõnul on Tšornobõlis seni kiirustase normaalsest kõrgem ja põleng tõstis veelgi kiirgustaset. Samas kinnitati, et pealinnas Kiievis, mis asub Tšornobõlist 100 kilomeetri kaugusel, on kiirgustase normaalne.

Tšornobõli tuumajaama ümber loodi pärast 1986. aasta tuumakatastroofi 2600 kilomeetri suurune keelutsioon.

Tšornobõli keelutsoon on enamjaolt inimesteta. Sinna jäi umbes 200 inimest hoolimata sellest, et neile anti käsk lahkuda, sest seal on radioaktiivse kiirguse tõttu ohtlik.

Piirkonnas on kuival ajal sageli metsa- ja maastikupõlenguid.

Tšornobõli katastroof, oli avarii, mis leidis aset Nõukogude Liidus Tšornobõli, vene keeles Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986.

Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Sellise õnnetusega kaasneb lai mõju keskkonnale ja ohutusele. Vaja on erakordseid meetmeid tagajärgede likvideerimiseks.

Tuumaõnnetuse põhjustas Tšornobõli tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktori plahvatus. Õnnetuse teket mõjutasid Turvasüsteemide katsetamise ajal reaktoris tekkinud ebastabiilsus ja reaktori konstruktsiooni iseärasused.

Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes. Radioaktiivne saastatus jõudis ka mitmele poole Euroopas.

Katastroofipiirkonnast evakueeriti üle 300 000 inimese ja katastroofi tagajärgede likvideerimises osales üle 600 000 inimese kogu Nõukogude Liidust.

Plahvatanud reaktori ümber ehitati betoonsarkofaag.