Tellijale
Konrad Hanschmidt: avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses investeeringuga õlitehasesse
Lugedes Eesti valitsuse otsust toetada keset kriisi 125 miljoni euroga uue õlitehase ehitamist Ida-Virumaale, meenus maailma juhtiva kaevandusfirma BHP – mu eelmise tööandja – umbes 50 miljardi dollariline investeering kümnendi alguses kildanafta ja -gaasi tootmisesse Ameerika Ühendriikides. Iseäranis meenus mulle sellest investeeringust kahjumiga väljumine ja analüüs selle ümber.
Tegelesin BHP Singapuri kontoris neli aastat peamiselt energeetika tuleviku ennustamisega. Mu peamine fookus oli aru saada, milline on käimasoleva rohelise energia revolutsiooni mõju maailmale ja mu tööandjale. Kohe pärast seda, kui lahkusin firmast, et naasta Eestisse iduettevõtte Gridio etteotsa, müüs vana tööandja Ameerika Ühendriikides oma kildanafta- ja gaasi äri umbes 10 miljardi dollari eest ehk viiekordse kahjuga maha. Põhjuseks oli, et naftavarad ei sobinud ettevõtte strateegiasse, mis nägi ette esmaklassilisi varasid, mis on väikeste kuludega ja piisavalt skaleeritavad – võimaldamaks majanduslikult jätkusuutlikku äri. Müügihetkeks oli nafta hind maailmaturul tõusnud umbes 75 dollarit barrelilt, olles aasta varem olnud umbes 45 dollarit. Seega toimus müük ligi neli korda kõrgema naftahinnaga, kui näeme turul praegu.