Aadu Must: ei saa läbi lasta eelnõud, mille kohaselt eriolukorra regulatsioonid võiksid kehtida ka pärast (3)
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees professor Aadu Must ütles, et riigikogu kultuurikomisjon ei saa ka heaks kiita, et eriolukorra ajal kehtestatud reeglid saaksid kehtida ka pärast eriolukorda.
«Eriolukord sellepärast eriolukord ongi, et nõuab kiireid, aga sealjuures siiski tarku ja läbimõeldud lahendusi. Ka koolitöö korraldamise küsimustes,» leiab Aadu Must.
Vabariigi Valitsus algatas reedel, 2. aprillil Riigikogus «Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)» eelnõu 170 SE, millesse on koondatud erinevad seadusemuudatused viiruse levikuga seotud mõjude ja tagajärgede leevendamiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium on sellesse eelnõusse ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused (vt eelnõu § 20, seletuskiri lk 83 – 90), mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Seni seaduses sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused tunnistatakse kehtetuks ning eelnõu kohaselt kehtestab lõpetamise tingimused, sealhulgas eksamite sooritamise / mittesooritamise kohustuse ja loetelu, edaspidi Vabariigi Valitsus). Eelnõu kohaselt ei seota põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamistingimuste kehtestamise muudatusi eriolukorraga ja on kohaldatavad ka järgmistel õppeaastatel.
«Kuna eelnõu seletuskirjas seisis, et asja kiireloomulisuse tõttu ei ole eelnõu erinevaid osi huvirühmadele tutvustatud. Seetõttu tegin Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena just seda, mida sellises olukorras tuleb teha – palusin vastavad materjalid kiireloomulistena meie traditsioonilistele koostööpartneritele laiali saata nendele, kelle tööd need hariduse korraldusega seotud punktid puudutavad,» rääkis Must. Ta selgitas seda, et eelnõu menetletakse riigikogus kiireloomulisena ning komisjoni koosolek toimub juba esmaspäeval, siis pole kultuurikomisjonil pikemat arutelu aega võimalik anda.
«Nähtavasti ei ole mingit vajadust esmaspäeva pärastlõunat oodata, et mõne sõnaga eelnõu edasist menetlemise käiku kirjeldada,» lisas ta.
Kultuurikomisjon ei jäänud pärast eelnõu meie lauale saabumist samuti esmaspäeva ootama, et siis oma arvamust kujundama hakata. Seniste konsultatsioonide põhjal võin täiesti üheselt ja selgelt, et kultuurikomisjon ei saa läbi lasta eelnõud, mille kohaselt mõned eriolukorra ajal hädavajalikud regulatsioonid võiksid kehtida ka pärast eriolukorra lõppu,» lisades, et selles on ühel meelel nii koalitsiooni kui opositsiooni kuuluvad riigikogu liikmed. «Oleme koostanud vastava parandusettepaneku, mille komisjon esmaspäeval ülisuure tõenäosusega heaks kiidab,» soovib Must.
Ta on konsulteerinud eelnõu vastavate punktide koostajaga. «Me saame aru, et mistahes eriolukord mõjutab meie koolielu mõneti kauem, kui see eriolukord ise kestis. On täiesti selge, et eriolukorrast tingitud muutused, lüngad või tegemata jäänud tööd omavad teatud pärssivat mõju veel mõnda aega pärast eriolukorra lõppemist,» tõdes Must.
«Me oleme valmis selleks, et eriolukorrast taastumise perioodil tuleb nii mõndagi asja koolides teha teistmoodi, kui me tavaolukorras harjunud olema,» lausus ta, lisades, et selleks ongi parlament kui ka valitsus olemas, et siis vastavalt reaalsele vajadusele reageerida. Ja siis tuleb tegeleda seaduste ning regulatsioonide väljatöötamise ja kehtestamisega tegeleda, nii, nagu seadus seda ette näeb.
Madis Somelar: ministeerium suhtleb õpetajatega jõupositsioonilt ning usalduslik suhe on sisuliselt katkenud
Õpetajate aineühenduste võrgustiku koordinaator ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees Madis Somelar sõnul on kutluurikomisjon teadlik, et õpetajate arusaamad ja väärtused hariduspoliitikast on täiesti erinevad ministri omast.
Aineühenduste juhid on Riigikogu kultuurikomisjoni liikmetega regulaarses kontaktis olnud 2019. aasta septembrist, mistõttu on kultuurikomisjonil selge ülevaade, et õpetajate arusaamad ja väärtused hariduspoliitikast erinevad oluliselt haridus- ja teadministri nägemusest. Ministeerium suhtleb õpetajatega jõupositsioonilt ning usalduslik suhe on sisuliselt katkenud. Olen veendunud, et ükski õpetaja ei soovi teha eksameid eriolukorras.
Samas, haridus- ja teadusministri katse saada Vabariigi Valitsuse kaudu endale Riigikogu arvelt haridusvaldkonnas jõupositsiooni ka pärast eriolukorra lõppu ja seda veel eelnõu peitmisel kobareelnõusse, on lubamatu ning riivab paljude Eesti Vabariigi kodanike (sh õpetajate ja õppejõudude) õiglustunnet. 2. aprillil 2020 esitatud eelnõud (170 SE) ei ole võimalik vaadelda puhtalt lehelt. Paratamatult seostub see juba Riigikogu menetluses olnud PGSi muudatustega (57 SE), mis käsitlesid põhikooli ühtsete lõpueksamite kaotamist ja millele oli vastu hulk õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, vanemaid ja erakondi. On läbinähtav katse suruda eriolukorra kaitsemaski all läbi oluline hariduskorralduslik muutus, millele ei ole ühiskonnas laiapõhjalist toetust.
Siit ka põhjus, miks enam kui 20 õpetajate aineühendust on pöördumas Riigikogu poole takistamaks ministri tegevust. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liikmed on pöördunud selles küsimus ka juba õiguskantsleri poole.