Teadlased jäävad elu lõpuni lasteks (1)

Kristi Pärn-Valdoja
, ajakiri Säde
Copy
Saatejuht Neil deGrasse Tyson vaatab tõtt lameussiga, kelle eellastel ühtede esimestena midagi ajusarnast välja arenes.
Saatejuht Neil deGrasse Tyson vaatab tõtt lameussiga, kelle eellastel ühtede esimestena midagi ajusarnast välja arenes. Foto: National Geographic

Lapsed sünnivad siia ilma uudishimulikena, aga täiskasvanud on need, kes kõik untsu keeravad, ütleb teadusmaailma superstaar Neil deGrasse Tyson. Astrofüüsik, saatejuht ja mitmete raamatute, sealhulgas eesti keeleski ilmunud «Astrofüüsika inimestele, kel on kiire» autor.

Olete mitmes intervjuus öelnud, et teie teadushuvi sai alguse siis, kui te üheksa-aastaselt esimest korda Haydeni planetaariumis käisite. Nüüd olete ise selle direktor, kas te vahel oma valdustes jalutades mõtlete tollele üheksa-aastasele poisile, kes te tookord olite?

Muidugi, kogu aeg! Eriti siis, kui näen planetaariumis üheksa-aastaseid lapsi suud ammuli ringi vaatamas. Pean oma kohuseks olla olemas just järgmise põlvkonna jaoks, täpselt nii nagu teadlased ja õpetlased on olnud olemas minu jaoks, kui ma neid vajasin. Mulle tohutult meeldib laste entusiasm, nii et kuigi meie kontor on avalikest ruumidest eraldatud ja mul oleks võimalik minna oma kabinetti ning sealt koju planetaariumi külastajatega kohtumata, teen ma alati, kui võimalik ikkagi tiiru saalis, et seda nakatavat entusiasmi näha.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles