Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa?

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Kui elupuu on üleni pruunikas ja katsudes pudiseb, pole enam midagi päästa.
Kui elupuu on üleni pruunikas ja katsudes pudiseb, pole enam midagi päästa. Foto: Terje Prisk

Liigagi tihti jääb praegu silma noori elupuuhekke, mis rohkem või vähem pruunikaks kipuvad minema. Õnneks saab kevadel usinalt toimetades osa neist veel päästa.

Miks elupuud üldse pruuniks lähevad? Haljastusteenuseid pakkuva OÜ Rohenurk juht Terje Prisk nimetab peamise põhjusena ebapiisava kastmise. Tihti aiaomanik ise usub, et on oma puid küllaga kastnud, aga tegelikult siiski mitte. Üks elupuu vajab juurdumise ajal tohutus koguses vett.

„Kõige suurem probleem elupuudega on, et neid ei kasteta pärast istutamist. Väga tähtis on neid juba enne istutamist uputada ämbrisse ja oodata, kuni kõik õhumullid välja tulevad, alles siis istutada taim niiskesse pinnasesse,” rääkis Prisk. „Elupuid ei tohi istutada kuiva mulda ja veel kuiva mullapalliga.”

Pärast istutamist on elupuid vaja kasta kaks nädalat. Kui on kuiv aeg, siis iga päev ja niiskemal ajal üle päeva. Muld olgu kogu taime juure ulatuses märg. Ühe puu kohta tuleb panna ämbritäis vett. Voolikuga kastes saab õige koguse välja arvutada nii, et lasete ämbri vett täis ja loete samal ajal, mitu sekundit kulub. Just nii palju peab ka voolikust igale taimele laskma. Iga päev.

„See veekogus on päris arvestatav, mis ühele elupuu taimele kulub,” sõnas Prisk. „Muidugi, põlvekõrgusele kulub natuke vähem, aga rinnakõrgune taim vajab ämber vett ühe kastmiskorra ajal.”

Kui esimesed kaks nädalat tuleb kasta iga päev või märjemal ajal üle päeva, siis edaspidi kindlasti üle kahe nädala peavad need saama esimesel kasvuaastal kastetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles