Kadri Kuulpak: vene hääli püüdma (12)

Kadri Kuulpak
, reporter
Copy
Kadri Kuulpak
Kadri Kuulpak Foto: Erakogu
  • Tallinna linnavalitsus otsustas hakata andma venekeelseid pressikonverentse
  • Venekeelsed pressikonverentsid jäävat ka pärast eriolukorra lõppu
  • Tegemist on ilmse katsega võita vene valijate hääli

Eriolukorra kattevarjus ei ole erakonnad unustanud valijaid. Tallinna keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvart kasutab kriisi ära venekeelse auditooriumi enda külge haakimiseks. Eile ilmnes, et Tallinn sai eriolukorraks PBK eetrisse «tasuta» venekeelse infosaate.

Linna jutt tasuta saatest paneb kulmu kergitama, arvestades et Tallinn ostab sel aastal PBK omanikfirmalt telesaateid 715 000 euro eest. Kusjuures summa tõusis Kõlvarti linnapeaks saades hüppeliselt 540 000 euro pealt. Venekeelset saadet «Tallinna uudised» toodab Tallinna Televisioon, millele linn kulutab endiselt 2,3 miljoni eurot maksumaksja raha.

Samasse mustrisse paigutub ka Tallinna linnavalitsuse otsus hakata pressikonverentse läbi viima vene keeles. Kahtlemata peab teave viiruse tõkestamise meetmetest jõudma iga kodanikuni sõltumata emakeelest.

Ent Postimehele kinnitati, et venekeelsed pressikonverentsid jäävad ka pärast eriolukorra lõppu. Kõlvartil avaneb veel üks suurepärane võimalus valijatega iga nädal nende emakeeles suhelda.

PÄEVA KOMM

Eri emakeelega inimestele hakatakse erinevaid sõnumeid edastama. Eesmärk saab olla üks: kindlustada vene valijate hääled.

Olgu öeldud, keeleseadus ei keela eestikeelse avaliku teabe kõrval võõrkeelse teabe edastamist. Linna samm oleks keeleseadusega vastuolus, kui esitataks ainult võõrkeelset teavet.

Küll aga ei saa seaduslikkuse kõrval vähemtähtsaks pidada kakskeelsuse normaliseerimise poliitilist mõõdet. Tallinna linnavolikogu opositsioonist täheldatakse, et pealinnas toimub verevahetus. Juhtivatele kohtadele määratakse linnapeale lojaalsed inimesed. Viimane näide sellest on Lasnamäe linnaosavanema Andres Vääni väljavahetamine Vladimir Sveti vastu, aga ka Betina Beškina abilinnapea kohale edutamine.

Seda, et lisanduv pressikonverents polnud hädavajalik koroonast rääkimiseks, näitab ka riigikantselei tellitud Turu-uuringute ASi küsitlus. Ilmnes, et 92 protsenti muust rahvusest inimesi arvab, et nad on koroonaviirusest tingitud olukorrast ja eriolukorra meetmetest hästi informeeritud.

Kusjuures tulevikus püütakse venekeelsele pressikonverentsile leida teised kõneisikud kui eestikeelsetele. Eri emakeelega inimestele hakatakse erinevaid sõnumeid edastama. Eesmärk saab olla üks: kindlustada vene valijate hääled.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles