Ülevaade ⟩ Autod on pärast eriolukorra algust Eesti teedelt kadunud (1)
/nginx/o/2020/02/17/12947084t1h40e9.jpg)
Maanteeamet analüüsis ja võrdles liiklusmahtude muutust kriisieelse ajaga, et näha kuidas mõjutavad eriolukorra piirangud riigiteede liiklussagedust. Eesti teedel on liiklussagedus langenud keskmiselt 28 protsenti, kuid kaubaveo sagedus on jäänud samaks.
Ligi sajas loenduspunktis läbiviidud loenduste tulemuste analüüs näitab, et kõige rohkem on vähenenud sõiduautode arv – 33 protsenti. Veoautode ja autorongide arv on jäänud samaks võrreldes enne eriolukorda olnud näitajatega.
Kõige suurema liiklussagedusega valimisse võetud punkt asub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, Tallinna linna piiril. Seda punkti läbis enne eriolukorra algust ligi 184 000 sõidukit nädalas. Pärast eriolukorda läbis punkti ligi 120 000 sõidukit nädalas – liiklussagedus vähenes 35 protsenti.
Liiklussageduse kõige suurem langus toimus Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare maanteel Valjalas. Tegu on Saare maakonnas asuva punktida, mille liiklussagedus enne eriolukorda oli 14 000 sõidukit nädalas. Pärast eriolukorra kehtestamist langes sagedus 6000 sõidukini nädalas, ehk langes 57 protsenti.
Lõuna piiripunktides on näha väga suurt sõiduautode liiklussageduse langust. Pärast eriolukorra kehtestamist on loenduspunkte läbivate sõiduautode arv vähenenud Iklas 81 protsenti ning Muratis 69 protsenti.
Kloogaranna loenduspunktis kasvas liiklussagedus kolm protsenti, seda ennekõike veoautode ja autorongide 16-protsendilise kasvu pealt. Kloogaranna loenduspunktis kasvas sõiduautode arv üks protsent.
Analüüsitud andmed pärinevad 99 loenduspunkti andmetel ning võrreldavad perioodid on 2.- 8. märts ja 23.- 29. märts.