Eesti profirattur: velokamraadide kokkulappimine on viimane, mida kiirabi praegu vajab

Profirattur avab veidi teist nurka, rõhutades, et tema saab treeningutega jätkata, ent seda tuleb teha omaette. Avaldame Räime sotsiaalmeedia üleskutse täispikkuses:

«Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis!» – Lennart Meri.

Nõustun selle väitega sajaprotsendiliselt ja kutsun omalt poolt inimesi mõistusele tulema ning vabariigi valitsuse kehtestatud reegleid järgima.

Meie, rattaspordihuvilised ja rattaga liiklejad, peame olema praegu eriti tänulikud, et saame nautida vuramist kondimootori abil värskes õhus. Eriti karmid piirangud on juba kehtestatud suurtes rattamaades, nagu Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania, kus ei ole lubatud treenida õues isegi profiratturitel. Meil aga on see võimalus veel olemas, isegi harrastajatel ja lihtsalt asjaarmastajatel. Liikuma peab, aga antud olukorras üksi või kahekaupa.

Siiski parim variant on praegusel ajal üksi liikuda või hoida ohutut kaugust, sest just siis toome kukkumisohu tublisti allapoole. Miks ei ole hea idee koos pundiga sõita või oma neljaliikmelise perega kõik üheskoos rattateel vurada? See põhjus on lihtne! Meie kiirabil ja üldiselt meditsiinitöötajatel on väga raske ja kiire aeg. Nad tõesti teevad tänuväärset tööd ja viimane asi, mida nad vajavad, on see, et mõni rattamees nõuab kokkulappimist linnast 50 km kaugusel, olles kukkunud ja oma velokamraadid ühes võtnud asfalti suudlema. Treeningmuljeid saab jagada koos sõpradega ka virtuaalselt ja küll jõuate ära oodata aja, mil saate üheskoos kiirust tunnetada ning nautida rattaspordi võlu ja valu. Olen juba ise viimased kümme päeva üksi treeninud ja uskuge mind, vaikus on kuldne. Praegu ei ole aeg grupitreeninguteks!

Palun, hoiame «kokku» ja näitame, et hoolime nii endast kui ka teistest!