Ungari suursaadiku vastulause artiklile Postimehes (29)

Ma kummutan kindlalt Postimehe 2020. a 7. märtsi artiklis ilmunud väite, mille järgi «regulaarselt Vene presidendi Vladimir Putiniga kohtuva Ungari peaministri Viktor Orbáni valitsus ei pelga Ukraina küsimuses NATOs Moskva asja ajada».

Ungari peaminister kohtub Putiniga sama regulaarselt kui teiste keskmiste ja suuremate Euroopa riikide juhid ja ta ei esinda NATOs Moskva, vaid hoopis Ungari huve.

Ungari arvestab näiteks oma Ukraina-poliitikas 150 000-pealise ungari vähemuse huve, kelle õigus oma emakeeles õppida on olnud viimasel ajal tõsiselt häiritud. Seoses sellega on NATO peasekretäri asetäitja eelmisel aastal väljendanud liitlaste ühtset tahet Veneetsia komisjoni arvamuse jõustamiseks Ukraina poolt. Veneetsia komisjoni arvamuse järgi on Ukraina keeleseadus vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Ungari on seisnud Venemaale kehtestatud sanktsioonide eest samamoodi nagu ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid. Ungari jaoks on Ukraina areng olnud väga tähtis, seepärast oleme püüdnud Ukrainat aidata. Meie kutsel on Ungaris suvitamas käinud 3000 Ukraina last, kes on pärit piirkondadest, mis on sõjategevuse tõttu kannatada saanud. Mitmed Ukraina sõjategevuses haavata saanud Ukraina sõdurid on saanud Ungaris ravi. Ungari oli maa, mis saatis Ukrainale gaasi oma varudest siis, kui Venemaa peatas oma gaasitarned Ukrainasse, ning Ungari on ka teistes valdkondades 100 miljoni euro ulatuses Ukrainat toetanud. Kõige selle taustal on Ungari, vastupidiselt artiklis kirjutatule, Ukraina oluline toetaja.

Ungari on huvitatud headest kontaktidest Ukrainaga ja me loodame väga, et meil õnnestub juba lähitulevikus oma lahkarvamused klaarida. Seepärast on vapustav lugeda teie lehes ilmunud valeväidet, mis võib Eesti lugejaid eksitada, seda enam, et Ungari lennukid on juba kaks korda osalenud Balti õhuturbes ja seega on nad kaitsnud ka Eesti õhuruumi ning teevad seda 2022. aastal uuesti.