Keskmine vanaduspension kerkib 45 euro võrra

Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 45 euro võrra, tänaselt 483 eurolt 528 euroni.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 208,5 eurot ja aastahinne 7,104 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt 7 euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 208,5 eurolt 215,5 euroni.

Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid, v.a rahvapension. 2020. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

«Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu. Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsusel on võimalik jätkata pensionite täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel,» sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus (2019. a 413 eur/kuus) osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus (2019a 235,8 eur/kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 446,70 eurot kuus).