Kolmandaid ja neljandaid lapsi sünnib varasemast oluliselt rohkem
/nginx/o/2019/08/15/12467700t1h12c3.jpg)
Eesti meditsiinilise sünniregistri eelmise aasta andmed näitavad, et kolmanda lapse sünnitajaid 2674, mis on 23 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi ja 26 protsenti rohkem kui viimasel kümnel aastal keskmiselt.
Ka neljandaid lapsi on viimastel aastatel aina enam sündinud. Mullu oli neljanda lapse sünnitajaid 642, millest rohkem sündis neljandaid lapsi viimati 1992. aastal. Sündide arvu kasvu üheks olulisemaks põhjuseks võib pidada 2017. aasta suvel jõustunud lasterikka pere toetust, teatas siseministeerium.
Meditsiinilise sünniregistri esialgsetel andmetel oli 2019. aastal 13 730 sünnitust, millest kolmandaid ja järgnevaid oli kokku 3604 ehk 26 protsenti. 2018. aastal oli sünnitusi kokku 14 034 ja 2017. aastal 13 440. Sünniregistri andmed kajastavad Eestis toimunud sünnitusi. Sündide täielikud ja kontrollitud andmed avaldab statistikaamet maikuus.
Lasterikka pere toetus hakkas kehtima alates 1. juulist 2017. Perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last, on lasterikka pere toetuse suuruseks 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega perele 400 eurot kuus.