Ermitsa kehv sooritus nullis naiste hea esituse (1)

Meie tiim läks rajale ilmselt parimas võimalikus koosseisus: Regina Oja, Johanna Talihärm, Kalev Ermits (pildil) ja Rene Zahkna. Stardinimekirja vaadates olid ootused üsna suured. Kuna maailma kõige teravam tipp EMil ei osale, polnud medal sugugi helesinine unistus.

Esimeses kahes vahetuses läksid rajale naised. Regina Oja ega ka Johanna Talihärm ei petnud ootusi. Avavahetuses läks Ojal tarvis kahte varupadrunit, kuid ta hoidis Eestit kindlalt kõrges mängus. Ka Talihärm jätkas võimsalt ning korra tõstis võistkonna isegi liidriks, kuid vahetuse meestele andis ta üle ikkagi kolmandal kohal. Vahe liider Valgevenega oli ainult 9,2 sekundit.

Ermits, kes suusarajal tavapäraselt üsna väle, ei suutnud esialgu esimestega sammu pidada. Kahjuks läks tiirus veel nigelamalt, kaheksa lasu järel tuli läbida ka üks trahviring, mis kukutas meid hoobilt kuuendale kohale, kaotus liidritele kärises ligi minutile. Kõik ei olnud tol hetkel veel kadunud.

Teisel ringil lisas Ermits küll veidi suusakiirust, kuid... Sel korral jäi tiirus kaheksa lasu järel üles lausa kaks märki. Nüüd oli medalimäng mängitud ja tuli võtta, mis veel võtta andis. Vahe esimestega kasvas juba enam kui kaheminutiliseks, vahetuse andsime üle kaheksandana, kaotust liider Valgevenele 2.17,7.

Ankrumees Zahkna polnud suusarajal küll nobedamate hulgas, kuid rehabiliteeris end lasketiirus, kus esimest korda õnnestus meil puhaste paberitega hakkama saada. Kahjuks polnud sellest suures pildis ikkagi kasu, sest märgatavat kohaparandust see ei toonud. Finišijoone ületas Eesti viiendana, kaotust võitnud Ukrainale 2.40,1.