Mõned Viljandimaa ettevõtted maksavad endiselt ümbrikupalka

Ümbrikupalgad on endiselt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu nii-öelda ümbrikus ligikaudu 6 protsenti töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. MTA riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga 23 protsenti Viljandimaal tegutsevatest ettevõtetest.

Maksuauditi osakonna üksusejuht Evelin Muttik ütles pressiteate vahendusel, et sellel aastal keskendutakse Lõuna-Eestis eelkõige ehituse riigihangetele, sest on oluline, et avalik sektor ei kasutaks töid tellides ebaausate ettevõtjate teenuseid.

"Näeme siin olulist rolli ka omavalitsustel ja riigiettevõtetel, kes ehitushangetes tellijana saavad rohkem tähelepanu pöörata alltöövõtjate taustakontrollile. Avalik sektor peaks tellijana eelistama ausaid ettevõtjaid, nii korrastuks kogu valdkond ning paraneksid töö kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine. Oleme sel teemal ka Viljandimaa omavalitsustega kohtunud," lausus Muttik. 

Silmas tasub pidada, et ümbrikupalga maksmisel on alati kaks poolt:  tööandja ja töötaja. MTA lähtub kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest vastutab töötaja tööandjaga solidaarselt.

Amet tahab suurendada inimeste teadlikkust maksusüsteemi toimimisest ja ümbrikupalkade kahjulikest tagajärgedest. Muttiku sõnul teeb muret just noorte vähene maksuteadlikkus ja suurem valmisolek ümbrikupalgaga töötada. Seda näitas ka viimane maksutahte uuring, kus ümbrikupalka suhtus sallivalt 60 protsenti noortest.

"Jaanuaris arutasime Viljandi gümnaasiumis õppivate noortega ümbrikupalga riskide üle. Tahame koostöös koolidega peagi tööturule sisenevate noorte maksutahet ja maksuteadlikkust tõsta," rõhutas ta.

MTA seadis 2017. aastal eesmärgiks vähendada ümbrikupalga saajate osa 2021. aastaks poole võrra ehk 8 protsendilt 4 protsendile.