Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio

Marti Aavik
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Marti Aavik
Marti Aavik Foto: Postimees

Paanika? Me oleme loodud tundma ära muutusi keskkonnas. Kes õigel hetkel lõvi ei märganud, see söödi ära. Kes iga põõsast lõviks arvas, see tormas paanitsedes ringi, raiskas rohkem energiat kui sisse süüa jõudis ja söödi lõpuks ikkagi ära.

Keskeltläbi on meie esivanemad olnud sellised, kes erutusid ohusignaalide peale just parasjagu, et ellu jääda ja üles kasvatada oma lapsed ja ära näha lapselapsed. Mitte liiga loiud ja mugavad ega ka mitte liiga ärevad, vaid oma keskkonna jaoks parajad.

Ajakirjandus on selle sama asja jätk, naabritega lobisemist ületavas, pidulikult öeldes ühiskondlikus ja üleilmses mastaabis. Laia pintsliga: uudisväärtuslik on see, mis erineb äratuntavalt ja selgelt foonist, mis meid kogu aeg ümbritseb. Ei maksa üleliia imestada, et hooajaline gripp ei ole sama suur uudis kui Hiinast alguse saanud uus koroonaviirus (COVID-19) või varasemad sellele sarnanevad haiguspuhangud, mis õnneks meieni ei jõudnudki.

Kokkuvõttes on ülesanne ikkagi nii võimaluste kui ohtude võimalikult täpses äratundmises. Vabal ajakirjandusel, kiigeplatsi jutustamiste laiendatud variandil, on selles oma hajusate piiridega, aga ikkagi arusaadav roll. Kus pole küsimusi, seal on varsti platsis võimude mugavus ja omavoli. Ja muidugi, kus erutunud loba on nii kõva, et teadmistele tuginevaid vastuseid ei kuulda, sealt pole ka head nahka loota.

Kus erutunud loba on nii kõva, et teadmistele tuginevaid vastuseid ei kuulda, sealt pole ka head nahka loota.

Paanika? Käisin suvel maakaitse päeval. Ühe leti ääres oli rahvasumm hoopis tihedamalt koos kui šašlõkimeeste või jäätisekäru juures. Kodanikukaitse… ellujäämise õpetaja näitas, kuidas endale kriisipakk valmis seada, mida osta ja millele varusid kogudes eriti mõelda.

Mõned nipid olid päris üllatavad. Üks härra, pudel näpus ja hommikuselt jokkis, teadis kõiki asju muidugi hoopis paremini, aga temagi sai missiooni kogemustega instruktorilt alguses asjalikud ja lõpuks resoluutsed vastused. Teised inimesed kuulasid õpetusi kõrvad kikkis ja näppisid raadiot, mille akut saab vänta keerutades laadida. 

Mõtlesin, et juba laupäeval lähen hulgilattu ja ostan mõistlikud kriisivarud. Mõeldud-tehtud? «Mõeldud-mõeldud» on vist palju tavapärasem variant. Elekter pole meil ka siiani ära läinud ja pangakaardid toimivad. Küll ma lähen poodi, kui aega saan…

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles