Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum (5)

Aksel Pardil on tuline õigus, muutusi auto kasutamisse on väga vaja, nagu ta arvamusloos autosõidu asotsiaalsusest kirjutas (TPM, 19.2). Kütuse ja ruumi raiskamist ning stressi liiklusummikutest aitab piirata sõidukite ühiskasutamine. Parkimisalade pindala ei suurene, kui vaevume võimaluse korral jalgsi liikuma või kasutame esimese valikuna ühissõidukit.

Paljudel inimestel on argielus siiski teekondi, kuhu ühistransport ei ulatu, või on asjaolud sellised, et isiklik sõiduvahend on, kui mitte just ainus, siis igal juhul parim võimalus ühiskonnaelus osalemiseks. Tartu ümbruse asulate elanikud mõistavad mu mõtet ehk kõige paremini.

Transpordiuuringute trendid näitavad samuti, et 20-kilomeetrisest vahemaast alates on auto siiski peamiseks liikumisvahendiks vähemalt järgneva kümmekonna aasta jooksul. See on reaalsus, mida ei saa eirata ning mida aluseks võttes saame otsida lahendusi.

Arutlen järgnevalt võimaluste üle, kuidas soodustada ühiskondlikult kasulikku auto kasutamist olukordades, kus alternatiiv praegusele käitumisele on olemas. Leida tuleb viisid, kuidas võimalikult suur hulk inimesi oleks valmis kasutama sama sõidukit.

Inimese harjumuste muutmine on aeganõudev ülesanne. Mõjub mugavus, mitte keelamine.

Kasutusvõimaluste suurendamise edulugu nägime siinsamas Tartus möödunud suvel. Rattaringluse parklate paigutamine liikumisteede äärde suurendab võimalust, et linlased teevad valiku ratta kasuks. Linnavalitsus langetas selle projektiga mõistliku valiku, arvestades linlaste reaalset käitumist. Mõttetu oleks rahastada ühisest rahakotist näiteks kampaaniat​ elektritõukerataste vastu​.

Tasub meenutada, et ainuomaniku auto pargib keskmiselt 99 protsenti ajast. Seisvagi sõiduki eest tuleb maksta liisingut ning suuremates linnades tasuda parkimise eest.

Auto on bussi ja jalgrattaga võrdväärne lüli liikumise ahelas. Organisatsiooni ITS (Intelligent Transportation Systems) Finland arvates saab transpordis eeskuju võtta mobiilside pakettidest. Tarbijatel on tulevikus võimalik valida näiteks linna-, äri- või perepaketi vahel, millele saab üleeuroopalise rändluse lisaks osta. Isikupärase sisu valib iga ostja vastavalt oma elukorraldusele, seal võib sisalduda ettemääratud hulk taksosõite, ühistranspordi ja vajaduse korral rendiauto kasutamist.

ITS nimetab niisugust teenust transpordi Spotifyks. Päeva-, kuu- või aastatasu eest ostame kindla hulga sobivate liiklusvahendite sõite. Mahukam taksosõitude osa on küll soodsam kui ühekaupa tellimine, kuid ikkagi kallim kui bussisõit.

Autoomanik ei mõtle praegu kogukulule, kui sõidab kilomeetri kaugusel asuvast supermarketist ainult jäätist ostma. Pakette kasutades hakkame liikuma säästlikumalt sarnaselt valikutega, mida teeme toidukordade üle otsustades. Kas on mõistlik osta poest, minna restorani või tellida Wolt?

Seesugused paketid teevad nähtavaks kulu, mida autoomanikud üksikuid sõite tehes ei taju.

Omavahel võivad kombineeruda rong, buss, auto juhiga või ilma, jalgratas ja miks mitte elektritõukeratas või mopeed. Mitu ühikut koos ja ette ostes on soodsam kui ühekaupa. Teenusepakkujad, mis niisugused ahelad tarbijate jaoks kokku seavad (inglise k Mobility as a Service ehk MaaS), võivad olla sihtasutused, eraettevõtted või kohaliku omavalitsuse juurde kuuluvad üksused.

Mõte on ju lihtne: soosida liikumise läbimõtlemist ja pakkuda odavamalt neid sõidukeid, mis liiguvad ühiskasutuses, nii Tartus kui maailma suurlinnades. Sõidukid on puhtad ja hooldatud ning kasutajad vabad omaniku muredest.

Parkiv auto on kulukas. Autorendis on kasutusel mõiste vabalt liikuv või hõljuv sõidukipark (inglise k floating fleet). Mugavus viib rendiautode kasutuse määra sedavõrd suureks, et need peaaegu ei pargigi. Inimene rendib auto mobiiltelefoni abil otse tänavalt ning hiljem jätab enesele sobivasse kohta, kust järgmine rentnik selle kasutusse võtab.

Mida rohkem on kasutajaid, seda rohkem inimesi on isiklikust autost valmis loobuma. Põhjuseks on mugavus, mitte keelamine. Sel moel areneb omalaadne ökosüsteem, kus sõidukit kasutab ühe inimese asemel mitukümmend.

Tasub meenutada, et ainuomaniku auto pargib keskmiselt 99 protsenti ajast. Seisvagi sõiduki eest tuleb maksta liisingut ning suuremates linnades tasuda parkimise eest, uut eluaset soetades lisandub parkimiskoha maksumus sageli eraldi (krõbeda) tasu eest.

Uuringud arenenud riikides näitavad, et esimene realistlik samm autostumise vähendamisel on valmisolek loobuda teisest autost peres.

Kõiki auto ostmisega kaasnevaid kulusid arvestades jõuame tulemusele, et masin neelab märkimisväärse osa sissetulekust, mida võiks kasutada hoopis hobidele või laste jaoks.

Igaüks meist saab juba praegu mõelda, kas ja millist autot tal vaja on. Uuringud arenenud riikides näitavad, et esimene realistlik samm autostumise vähendamisel on valmisolek loobuda teisest autost peres. Nädalavahetusteks ja matkadeks on inimesed valmis hoopis rentima mikrobussi või džiipi.

Meie oma äriga populariseerime nutirenti, eesmärgiga säästa loodust ja ressursse. Oleme tehnoloogia pakkuja, mis loob ja hoiab töös autorendi kaubamajasid üle terve maailma. See käib nii, et me kogume pakkumiste info reaalajas ning kuvame selle lõpptarbijale sekundite jooksul.

Meie platvormi kaudu liigub ööpäevas kuni sada miljonit päringut, tagades rendiauto broneeringud tuhandetele inimestele maailma eri paigus. Lähitulevikus pakume tervikteenust kogu rendiprotsessi ulatuses, mis võib lisaks autodele sisaldada ka teisi transpordivahendeid.