Looduslike võtetega haigusele vastu

D-vitamiini pole ainult müüdavates kapslites, vaid ka rasvastes kalades (tuunikala, lõhe, sardiin, angerjas), maksas, kodukanamunades, puravikes ja kukeseentes.

Haigestumise vältimiseks tuleb immuunsüsteem tugevana hoida. Selleks tasub keha turgutada taimeteede, tõmmiste ja rohejahudega – olgu need siis kõrvenõgesest või muudest rohelistest taimedest. Rohejahusid saab lisada suppidele, kotlettidele, smuutidele. Hästi sobivad ka rukkikama ja kefiiriga. Ennetamiseks on head tinktuurid purpur-siilikübarast, taruvaigust. C-vitamiini leiab kibuvitsamarjadest (korralikult kuivatatud erkpunase värvusega marjadest) või sügavkülma varutud toormoosist, mustadest sõstardest, astelpajumarjadest, ebaküdooniatest, karulaugust.

Immuunsüsteemi toetavad värvilised marjad ja köögiviljad: peet, mustikad, mustad sõstrad, põldmarjad. Ka neid saab lisada igapäevamenüüsse.

Põdrakanep aitab vaid kuivatatult

Teedest sobivad gripihooajal igapäevaseks joomiseks aedmonarda, meliss, iisop, salvei, millel on viiruste paljunemist pärssiv toime. Immuunsüsteemi tugevdavad ka põdrakanep ja must pässik. Pässikut ei tasu kuumutada kõrgel temperatuuril, pigem purustada ja lasta tõmmata 50–60 kraadi juures. Tükke võib kasutada veel 2–3 korda uue veega. Teistest taimedest saab teed valmistada ikka tavaviisil: valada taimepuru üle 200–300 ml kuuma veega, lasta tõmmata kümme minutit ja juua. Kõrvale võib limpsida mett.

Põdrakanep on raviteena parem lihtsalt kuivatatud kujul, sest nii on säilinud ka ravivad omadused. Fermenteeritud kujul põdrakanepit võib juua maitseelamuse pärast või tavateena.

Haigeks jäädes tasub kindlasti koju jääda ja puhata. Kui süüa suppi või aedviljapuljongit, lisada sellesse sellerit, küüslauku, sibulat, peterselli, tüümiani. Sobivad ka küüslauguga peedisalat ning hapukapsa­salat õli, sibula ja jõhvikatega.

Teedest sobivad palaviku alandamiseks pärnaõied, iisop, angervaks, vaarikamarjad, jõhvikad.

Taimeteed puhastavad organismi ja väljutavad jääkaineid, see parandab viirushaiguste ajal enesetunnet. Kurguvalu korral aitavad aedsalvei, kibuvitsamarjad. Kibuvitsamarjadele võib lisada nelki ja ingverit. Nelk hävitab pisikuid ja on põletikuvastase toimega, ingver annab sooja ja tapab samuti pisikuid. Kibuvitsamarjades on karotiini ja C-vitamiini. Kindlasti suurendada haiguse ajal C-vitamiini sisaldavate marjade söömist, sest just C-vitamiin annab immuunsüsteemile jõudu hävitada viiruseid ja mikroobe.

Eelista naturaalset

Kuna haiguse ajal isu pole, sobivad värsked smuutid ja mahlad. Kellel mida sügavkülmas on, võtke kasutusele. Samuti saab külmutatud marju poest, ka korralikus apelsinimahlas on C-vitamiini piisavalt. Targem on ikka tarbida naturaalseid marju ja mahlu, mitte kunstlikult valmistatud kapsleid. Viiruste hävitamiseks võib kasutada taruvaigu ja purpur-siilkübara tinktuuri, nüüd juba suuremas koguses, umbes 30 tilka 3 korda päevas.

Nohu korral aitavad hästi taimedest ja eeterlikest õlidest valmistatud ninasalvid, mis teevad nina lahti ja hävitavad pisikuid. Ise teen ninasalvi männipungadest, aed-liivateest ning lisan eukalüpti ja piparmündi õli. Köha korral aitavad hanerasvaga või õlidest valmistatud külmetusesalvid, neis on hea kasutada männipungi, liivateed, aedsalveid, eeterlikest õlidest eukalüpti ja kadakat. Salvi võib määrida iga päev nina alla, enne kui rahvarohkesse kohta minna. Kui pole salvi, siis tilgutage mõni tilk eeterlikku õli toasooja rasva, kreemi või õli sisse. Abi on sellestki.

Taimeteedest sobivad köha korral aed-liivatee, iisop, sookail, Islandi samblik, teeleht, männikasvud ja -pungad (3–5 tk tassi kohta), kassinaeris ja altee, harilik pune. Islandi samblikku tuleb keeta 30 min ja lasta tõmmata 20–40 min, enne joomist segada. Teed võib keeta koos kibuvitsamarjadega.

Kui haigus läbi, laske organismil taastuda – toetage keha hea toidu ja puhkusega.