Kuidas nautida õhtust juureravi (1)

Tauno Vahter
, kultuurikriitik, kirjastuse Tänapäev juht
Copy
Svetlana Aleksijevitši samanimelise teose põhjal valminud lavastust «Pruugitud aeg. Punainimese lõpp» näeb Vabal Laval, mängivad Simeoni Sundja, Laura Peterson, Klaudia Tiitsmaa ja Kersti Kreismann (pildil).
FOTO: Siim Vahur
Svetlana Aleksijevitši samanimelise teose põhjal valminud lavastust «Pruugitud aeg. Punainimese lõpp» näeb Vabal Laval, mängivad Simeoni Sundja, Laura Peterson, Klaudia Tiitsmaa ja Kersti Kreismann (pildil). FOTO: Siim Vahur Foto: Siim Vahur

Lennart Meri armastas vahel rääkida, kuidas ta ei saa hästi aru meelelahutuse kontseptsioonist, kus sõna mõtte järgi peaks meelt vägisi millestki lahutama. Kes on varem kokku puutunud 2015. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud valgevene autori Svetlana Aleksijevitši tekstidega, see juba teab, et helget jalutuskäiku pähklisalus ei ole oodata.

Emad uputavad lapsi, toolijalad surutakse ülekuulatavatele pärakusse, lapsed söövad sitta nagu putru ning rasedate vaenlaste sündimata lapsed veristatakse. Need näited ei ole kunstilised liialdused, vaid pärinevad otse Aleksijevitši teostest ning mõned neist sisalduvad ka värskes lavastuses, mida saab näha Vabal Laval.

See kõik kõlab julmalt ja lohutamatult, ja enamasti ongi seda lõpuni välja, igasuguse halastuseta, Aleksijevitšil on raske käsi. Kui te seda ette teate ning aktsepteerite, siis võib «Pruugitud aeg. Punainimese lõpp» olla mõjuva tekstiga mõtlemapanev etendus, muidu on šokk ilmselt küllaltki suur.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles