Suurbritannias algas Assange'i USA-le väljaandmise menetlus
Ühendkuningriigis hakati täna arutama Washingtoni taotlust anda välja WikiLeaksi asutaja Julian Assange.
Otsus 48-aastase austraallase kahjuks võib tähendada, et ta on USA-s silmitsi 175-aastase vanglakaristusega, juhul kui ta mõistetakse süüdi kõigis 17 tema vastu esitatud süüdistuspunktis.
Süüdistused puudutavad USA valitsuse salajaste dokumentide avaldamist WikiLeaksi portaalis 2010. aastal. Dokumendid olid seotud sõjaga Afganistanis ja Iraagis.
Ühes 2007. aastast pärinevas videos oli näha Apache helikopteri rünnakut, mille käigus lasid USA sõdurid Bagdadis päise päeva ajal maha kaks Reutersi ajakirjanikku ja üheksa Iraagi tsiviilelanikku.
Väljaandmismenetlus on vaid hiljutisim etapp pikas saagas, mille vältel on Assage alates dokumentide avaldamisest ühel või teisel moel kinnipeetud olnud.
Ta veetis aastaid Ecuadori Londoni saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistati seksuaalkuritegudes. Tema ja ta toetajate sõnul olid süüdistused, millest praeguseks on loobutud, poliitiliselt ajendatud.
Täna kogunesid Assange’i toetajad Woolwichi kroonikohtu ette, nõudmaks tema vabastamist.
Tema isa John Shipton, kes osales kohtuistungil koos Assange’i venna Gabriel Shiptoniga, mõistis hukka ametivõimude väsimatu pahatahtlikkuse tema poja suhtes.
«Me oleme kõik siin, et avaldada elavat ja kindlat toetust Julianile selles kümme aastat kestnud rõhumises ja poliitilises aktsioonis,» ütles ta ajakirjanikele.
USA süüdistustele on etteheiteid teinud ka sõna- ja meediavabaduse aktivistid.
Ajakirjanike Kaitsekomitee (CPJ) teatas detsembris: «Ajakirjandusvabaduse nimel, Julian Assange'i tuleb kaitsta.»
Läinud nädalal väitis Assange’i kaitsetiim, et USA president Donald Trump lubas Assange’ile armu anda, kui ta eitab, et Venemaa lekitas 2016. aastal Trumpi valimisrivaali e-kirju.
«Augustis 2017 proovis Donald Trumpi valitsus survestada Julian Assange’i ütlema asju, mis oleks soodsad president Trumpile endale,» ütles kaitsetiimi koordinaator Baltasar Garzon.
«Kui Julian Assange keeldus, esitati talle süüdistused ja taotlus tema väljaandmiseks, koos rahvusvahelise vahistamismäärusega,» lisas ta.
Valge Maja nimetas väidet täielikuks valeks, kuid kohtunik nõustus selle toimikusse lisamisega.