Vabadus olla, vabadus tulla ja minna: kuidas tähistati San Franciscos Eesti sünnipäeva
26. veebruar 2020, 18:18
Tänavu lehvib esimest korda ajaloos San Francisco Raekoja (City Hall) rõdul Eesti sinimustavlge lipp. See teeb Eesti USA läänerannikul senisest nähtavamaks – ning selle sümboolse sammu eest tuleb tänada äsjaavatud Eesti Konsulaati San Franciscos ja kaudselt ka tänavu 70-aastaseks saavat San Francisco ja Põhja-California Eesti Seltsi.
Juba mitu head aastat – seda tänu Andres Viirule, Enterprise Estonia esindajale Räniorus – tähistavad kohalikud eestlased koos oma sõpradega vabariigi aastapäeva Sunnyvale’i Plug and Play keskuses. Alati on kaetud laud eestipäraste roogadega ning enamik kohaletulnuist kannab sinimustvalget rõivakombinatsiooni. Kolmandat aastat järjest teeb pidustustel etteaste mõned aastad tegutsenud kohalik laulukoor, mis suvel ka juubelilaulupeol osales. Koor saab kokku kahel laupäeval nädalas San Franciscos, et Läti majas kokkulaulmist harjutada – ja tullakse kohale nii põhja kui lõuna poolt lahte, mis liiklust ja vahemaad arvestades tähendab paaritunnist maanteel olekut, kuid mis tähtsust on vahemaadel, kui süda kutsub ja Eesti saab suuremaks!
Laulukoori kõrval on San Francisco Eesti Seltsi teine tugisammas korporatsioon Vironia, mille roll vabariigi aastapäevapeo korraldamisel on kaalukas. Kolmas tugisammas on juba seitsmendat aastat, kahel korral kuus kokku saav Keelering, kus õpitakse ja / või tuletatakse meelde eesti keelt Leelo Kase suunamisel. Pidevaid osalisi-õppureid on Keeleringis kümne ringis, kellele lisandub ajutisemaid huvilisi – kõik on kutsutud, ära ei aeta kedagi, sest see on võimalus teha eesti keele ja kultuuri abil suuremaks.
Pärast kogunemist, tervituslaule ja -sõnu lauldakse USA ja Eesti hümne – ja sõltumata sellest, kuidas konkreetselt suhtuda onu Sami, on eestlaste praegune kodumaa andnud neile võimalusi, mida nende emamaa teha pole suutnud. Siinses kontekstis on tähelipp meie trikoloori kõrval märk pikaaegsetest headest suhetest, mis ületab konkreetse valitsuse, aja või presidendi võimupiire. Ja neid hümne üksteise järel lauldes mõistab erakordse selgusega, et Eesti ja USA suhetes ei ole mingit pugejalikkust (milles meid kodumaal sageli süüdistatakse), vaid see on suurema ja väiksema sõbra koos- ja kokkukasvamise hümn. Kohalikele eestlastele on oluline ka peagi avatav Eesti konsulaat (peakonsul Ann Hänni), mis suurendab Eesti riigi kohalolekut mitte üksnes läänerannikul, ning süvendab veelgi kontakte kahe riigi vahel.
Aga Eesti suurus ei piirdu vaid USAga. Kanada eestlased Toomas Koger ja
arhitekt Alar Kongats andsid ülevaate Rahvusvahelise Eesti Keskuse rajamisest Torontos, mis ühendab sealse Eesti Maja ja Tartu Instituudi koos tehnoloogiakeskusega ja muuseumiga.
Enne pidulikku koogilõikamist toimus lühike Valter Soosalu humoorikas ja värvikas stand-up-kontsert ja suur ühispilt kõigi kohalviibijatega.
Kodus võib vaba Eesti riigi tähendus muude tegemiste sees kergesti ununeda, kuid kodust kaugemal paistab kodumaa ja selle vabaduse tähendus paremini kätte: vaba Eesti, see on vabadus olla kodus, see on vabadus minna Eestist ajutiselt või püsivalt ära, see on vabadus igal ajal tagasi tulla – see tähendab, et Eesti saab olla suurem kui vaid tilluke maalapp Läänemere kaldal.