Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia

Kriisk lausub, et EOK president peab olema strateeg, suhtleja, Eesti spordi kõigi poolte siduja. Ta toob välja talle EOK täiskogu liikmetega peetud kohtumistel esitatud küsimusi ja vastuseid.

Olla ka riiklik spordilepitaja

Kriisk rõhutab, et ta keskenduks vastaskandidaatide Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõnistega võrreldes presidendiametile oluliselt rohkem – kõik ametisoleku 1460 päeva. «Mul pole teisi tähelepanu ja aega nõudvaid asjatoimetusi, eesmärke ega tegevusi. Kindlasti on minu saavutusvajadus palju suurem. Need oleksid minu olümpiamängud. Kandidaatidest on minul ainsana spordi peamise mootori ja oskusteabe hoidja, treeneri kogemus – ning seda 32 aasta jooksul sportlase päris esimesest treeningust kuni olümpiamängudeni välja.»

Kriiski programm algab tõdemusega: «Eesti spordi kõige tähtsam eesmärk on Eesti rahva spordiharjumuste ja sportimise kvaliteedi parandamine, et iga Eesti inimene tegeleks kehaliselt aktiivse tegevusega, et ka tegelikult oleks terves kehas terve vaim. Ühelt poolt tähendab see andekate noorte suuremat esilekerkimist, teiselt poolt, mis võib-olla isegi tähtsam, inimese keha kui tema põhilise tööandja võimalikult pikaajaline töökorras olek ning probleemideta funktsioneerimine.»

Ta lähtub oma töös riigi poolt välja töötatud spordipoliitika põhialustest 2030. aastani. Riik on võtnud algatuse, suunanud sporti raha juurde, menetlenud spordiseadust. Nüüd on spordi juhtorgani asi tegelda strateegilise poolega, aidata inimestel Eesti sporti edendada.

Tippsportlasele rahaline lastetoetus

Kriiski tegevuskavas leiavad koha järgmised teemad: aus mäng, tippsportlane, treener, lapsevanem, klubi, alaliit, piirkondlikud spordiliidud, üliõpilassport, koolisport, ametkonnad ja nende spordiühendused, kohalikud omavalitsused, liikumisharrastus, EOK eelarve ja riiklik medaliplaan, täitevkomitee, EOK president.

Kriiskilt on kohtumistel mõistagi küsitud, kas tema arvates peaks presidendiamet olema palgaline. «Olen öelnud, et armastuse eest raha ei võeta, sport on minu esimene armastus. Las omanikud otsustavad, kas palgaga või mitte, teeksin seda ühepalju ja ühesuguse pühendumusega mõlemal juhul,» vastab Kriisk.

Tal on mõtteid, mida Eesti spordimaastikul pole varem välja käidud. Näiteks tippsportlastele rahaline toetus iga lapse pealt, võimaliku summana 1500 eurot aastas. «See oleks tugevaks signaaliks, et perekond, lapsed ja tippsport on meie riigis hinnatud ja teretulnud. See väärtustab perekonda, perekond omakorda väärtustab ja hindab oma liiget, kes on väga tihti kodust ära. Eriti vajalik oleks toetus juhul, kui teine lapsevanem on lastega kodus ega käi tööl,» selgitab Kriisk.

Üks tema esimesi algatusi oleks piirkondlike spordiakadeemiate loomine piirkondlike spordiliitude juurde. «20 spordiakadeemiat ehk 400 last, nende treenerid (esimesed treenerid) ning mis peamine – nende sportlaste vanemate kaasamine Eesti tippspordi järelkasvusüsteemi. 2021. aasta EOK eelarve esimesel real peab olema kirjas – piirkondlikud spordiakadeemiad 400 000 eurot. Ehk 2,8 protsenti EOK eelarvest,» lausub Kriisk konkreetselt.