Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad

Kuldse Tammeoksa laureaat Kaja Udso on Puhja seltsimaja juhatanud 35 aastat. Ta lööb aktiivselt kaasa kohalikus naiskooris Läte, Puhja näiteringis ning on 35. aastapäeva tähistava rahvatantsurühma Opsal asutajaliige ja tantsija.

«See on nüüd küll väga suur üllatus. Olen sõnatu,» ütles Kaja Udso eile, mil kuulis talle osaks saanud tunnustusest.

Kultuuritöö korraldamisel on Kaja Udsol alati kindel nägemus ning vana kooli kultuurijuhi käsitööoskus osata lavastada, lavale seada ja kokku panna kavasid ja kontserte. Ta austab ajaloolist pärandit ja peab oluliseks selle säilitamist, aidates kaasa Puhja ajaloo uurimisele ning selle talletamisele raamatutes.

Töö jätkub

«Iga tunnustus on väga meeldiv, eriti töö eest, mis on tehtud armastusega,» märkis Udso, kes on kõige staažikam Tartumaa rahvamaja juhataja.

Professor Andres Metspalu on andnud suure panuse geenitehnoloogia ja molekulaardiagnostika arendustegevuse edendamisse Eestis ning saavutanud sellele laiaplaanilise rahvusvahelise nähtavuse. Tema tulevikku suunatud ideede ja pikaajalise töö tulemusena on arendatud Eestile oma biopank – Tartu ülikooli Eesti geenivaramu, mis on loonud eeltingimused personaalmeditsiini juurutamiseks Eestis. Praegu on biopangas hoiul üle 200 000 geenidoonori andmed. Professor Metspalu sõnul ei ole töö geenivaramuga kaugeltki lõppenud ning peatselt on taas uudiseid tulemas. «Vaja on tänada doonoreid, kes on andnud verd geenivaramu loomise tarbeks,» ütles ta.

Iga tunnustus on väga meeldiv, eriti töö eest, mis on tehtud armastusega, ütles Kuldse Tammeoksa pälvinud kultuuritöötaja Kaja Udso.

Metspalu pälvis tänavu ka riikliku preemia innovaatilise toote loomiseni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest. Eesti Euroopa liikumine nimetas ta mullu aasta eurooplaseks. Aastast 2015 on Andres Metspalu Tartu linna aukodanik.

Loomad südames

Emeriitprofessor Olev Saveli pälvis tunnustuse, sest on andnud suure panuse loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini arendamisse. Ta on pühendunud loomakasvatuse väärtustamisele, aretustööle ning noortele teadmiste jagamisele. Olev Saveli on juhtinud rektorina toonast Eesti põllumajanduse akadeemiat ja Eesti põllumajandusülikooli ehk praegust Eesti maaülikooli.

Eesti tõuloomakasvatuse liidu presidendi ning ajakirja Tõuloomakasvatus toimetajana on tema südameasjaks veiste, hobuste ja teiste loomade aretustegevus Eestis.

Saveli märkis, et Eesti tõuloomakasvatusel ja -aretusel läheb väga hästi. «Loomapidajad peavad aretust üha olulisemaks. Ka on paranenud pidamise ja söötmise tingimused,» sõnas ta.

Emeriitprofessor Saveli osaleb üleriigiliste erinevaid tõuge ja aretustegevust tutvustavate suurürituste, nagu Tõuloom ja Tartu sügisnäitus, näitus-konkurss Viss ja Tori hobusekasvanduse hobuste jõudluskatsed, korraldamises. Ta jagab meelsasti oma teadmisi ja elukogemust valdkonna aretustöö väärtustamisel.

Saveli nentis, et on rõõm, kui kodukoht aastatepikkuseid tegemisi mäletab. «Tore, kui tunnustatakse, eriti veel sellises vanuses,» lausus ta.