Sotsiaalkomisjon saadab kõik kolm apteegireformi eelnõu riigikogu suurde saali

«Tahame, et see oleks nii-öelda suure saali otsus,» ütles Mölder BNS-ile ja nentis, et hetkel fraktsioonide seas konsensus puudub. «Lugemisele lähevad mitu vastandlikku eelnõud - üks on sisuliselt edasi lükkamine ja teine ära jätmine. Fraktsioonide siseselt esineb hetkel erinevaid arvamusi. Ei saa salata, et osa keskfraktsioonist on EKRE eelnõu vastu.»

Möldri sõnul on koalitsioon välistanud opositsioonis sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõude toetamise. «Kuna konsensused puuduvad, siis lõppude lõpuks saavad kõik saadikud hääletada oma südametunnistuse järgi,» lisas ta. EKRE eelnõu vastu seisab näiteks keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik. Samas oli üks EKRE eelnõu algatajatest keskerakondlane Jaanus Karilaid. 

Komisjon tegi ka ettepaneku, et kui kõik kolm eelnõud läbivad esimese lugemise, siis muudatusettepanekute tähtaeg on tavapärasest lühem ehk viis tööpäeva.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et tema praktikas riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme ja juhina on selline juhus esmakordne, kus komisjon ei kujunda oma seisukohta ja saadab seaduse eelnõud täiskogule otsustamiseks. "Eelnõude saatus täiskogu ees on aimatav. Küllap otsustatakse sotsiaaldemokraatide eelnõude lugemine katkestada ja edasi minna EKRE eelnõuga, kuhu siis on võimalik muudatusettepanekuid esitada," ütles Kütt sotsiaalkomisjoni pressiteates.

Sotsiaaldemokraadid esitasid kaks eelnõu ning üks eelnõu pärines Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt (EKRE). Võimuliidus olev EKRE tahab 1. aprillil jõustuva apteegireformi sama hästi kui tühistada.

Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid tahavad pikendada nõuetele ülemineku tähtaega 1. jaanuarini 2021 näiteks maal, kus ükski apteek ei vasta tähtajaks apteegireformi nõuetele. Samas eelnõus on tehtud ettepanek, et üldapteeki saaks pidada kamba peale mitu proviisorit, kui neile kuulub apteegist kokku enam kui 80 protsenti ning vähemalt üks neist seda apteeki juhib.

Sotsiaaldemokraatide teise eelnõu järgi laiendatakse haiglaapteekide õigusi ravimite valdkonnas. Eelnõu näeb ette võimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua. Lisaks võimaldab eelnõu haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil.

Esimene lugemine toimub järgmine nädal 25. ja 26. veebruaril. Kui ükski eelnõudest läbi ei lähe, siis hakkab alates aprillist kehtima seadus, mis lubab apteeke pidada ainult proviisoritel.