Noored prõmmijad naasid Tartust hõbeda ja eriauhindadega
14. veebruar 2020, 16:14
Riigi 25 noort luuleprõmmijat võtsid eile mõõtu Tartu haridusmessil Intellektika. Vanimas eaklassis (16–20aastased) pälvis teise koha Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi abiturient Marie Põdra. Noori saatnud prõmmiveterani Jaak Kännu jutu järgi krabasid meie kandi sõnesepad pea kõik võistluse eriauhinnad.
Kujundliku lähenemise auhinnaga tunnustati Sütevaka secunda ehk 11. klassi õpilast Tuuli Tamme.
12–15aastaste hulgas pälvis sotsiaalse närvi autasu Audru kooli kaheksandik Evelin Mets. Sama kooli viiendik Grete Leas paistis silma folkloori ja tänapäeva sidumisega.
Intellektikale sõitnud kuus luuletajat valiti jaanuaris, kui Pärnu keskraamatukogus toimus esimene siinne koolinoorte luuleprõmm. Korraldaja Jaak Kändu ja žüriid üllatas 18 osaleja ühtlane ja kõrge loominguline tase ning julged esitused. Teemad olid sügavad ja läksid hinge. Räägiti probleemidest elus ja poliitikas.
Marie Põdra “Mõtisklus”
Võibolla saan ma
kunagi suureks ja
käitun kombekalt.
ei joo rummi viinaga ja
ei suitseta tänaval,
ammugi ei käi pidudel
... reedest pühapäevani
käitun korralikult nagu
täiskasvanud
võibolla saan
kolmekümneseks ja
leian endale mehe
või võtan 3 kassi ja
hoolitsen nende eest
sest laste saamine on
nagunii ülehinnatud ja
keskkonda saastav
võibolla saan ma
viiekümneseks
ja hakkan
tulihingeliseks
paremäärmuslaste
pooldajaks nagu hetkel
nii vanad teevad
või rügan ikka veel
tööd nagu segane
sest kuidagi peab
maksma laene ja
liisinguid ja ostma üha
uusi ja paremaid asju
sest nii on ju ikka
kombeks
võibolla olen ma
70aastaselt vanaema
võibolla isegi
vanavanaema
ja koon kamina ees
lapselastelele sokke ja
kampsuneid ja mõtlen
noorusaegadele
noorusele kus kõik oli
ilusam – muru
rohelisem taevas
sinisem ja lumi valgem
ja kus ma alles
mõtlesin milline võiks
elu täiskasvanuna olla
mõtlen tagasi ajale kui
olin veel noor ja ... loll
ja võibolla saan ma siis
ühel hetkel aru et
sellised ongi hetked
mis elu ilusaks teevad
ja mida on hea
meenutada
aga võibolla elan ma
kiire elu ja suren
kahekümne viieselt
ja ei saagi vaadata
tagasi ja
mõtiskleda
Grete Lease “Asja uba”
Kaks uba ükskord semmisid
ja korralikult toimisid.
“Te õige võtke endal tuba!”
ütles neile kolmas uba.
Ja siis võtsidki need oad
endale veel ühe toa.
Toas nad sängi jagasid
ja veidikene magasid.
Kui nad üles ärkasid,
peas neil mõtted tärkasid.
Et ei tohiks noorem uba
endal välja osta tuba.
Kuid mis oli asja uba,
teadis ainult kolmas uba