Tartu Postimehe paariskülg jõudis kujunduskonkursil parimate sekka

Žürii valis igas kategoorias välja nominendid, kellest parim saab auhinna. Kokku antakse välja kuus kategooriaauhinda ja kaks rahalist peaauhinda suurusega 1000 eurot (üks kohalike ja teine üleriigiliste ajalehtede seas). Peaauhindade saajad valiti kategooriate võitjate seast.

Kohalike väljaannete olemuslugude kategoorias kuulutati nominenidiks Tartu Postimehes 25. jaanuaril ilmunud lugu «Kahest tütrest ilma jäänud isa räägib, millest tema mõtleb liiklussurmade uudiseid kuuldes». Kujunduse autor on disainer Artur Kuus.

Lisaks jõudsid kohalike lehtede olemuslugude kategoorias parimate sekka Virumaa Teatajas 7. septembril ilmunud lugu «Kes tunneb Liiva-Annust?» ja 12. oktoobril ilmunud lugu «Karistamatuse tunne ja kambavaim on ohtlik kombo» ning Lõuna-Eesti Postimehes 25. jaanuaril ilmunud lugu «Käre külm pakkus kuhjaga silmailu». Kokku esitati selles kategoorias 47 tööd seitsmelt ajalehelt.

Üleriigiliste lehtede olemuslugude kategoorias saabus 38 tööd kuuelt ajalehelt. Žürii valis nominentideks LPs ilmunud loo «Jätke mind rahule, võtke lihtsalt valu ära. Koolilapse depressiooni mõistukõne», Postimehes 21. novembril ilmunud loo «Põhja-Norra väikelinn pürib Arktika Shanghaiks» ja 8. augustil ilmunud loo «Sada ja seened» ning Eesti Ekspressis 8. mail ilmunud loo «Sest nad saavad».

Kohalike väljaannete visuaalse kommunikatsiooni kategoorias hinnati 32 tööd seitsmelt ajalehelt. Nominentide sekka jõudsid Pärnu Postimehe 15. veebruaril ilmunud illustratsioon loole «Kuidas meist vastu tahtmist ekrelased said», Virumaa Teatajas 16. novembril ilmunud illustratsioon loole «Inimene ja kunst» ja 19. jaanuari loo «Üks päev Tiit Marveliga «Kättemaksukontoris»» illustratiivne lahendus ning Lõuna-Eesti Postimehe 15. veebruari loo «Kes võiks Võru-, Valga- ja Põlvamaalt pääseda riigikokku» infograafika. 

Üleriigiliste lehtede visuaalse kommunikatsiooni kategooriasse saabus 38 tööd kuuelt ajalehelt. Žürii otsustas erandkorras nomineerida auhinnale viis tööd. Nomineeritud said Eesti Ekspressi 11. detsembri illustratsioon «Ametnike tasalülitamine» ja kollaaž 17. juuli loole «Eestlased kui vorstirahvas», Postimehe 20. juulil ilmunud infograafika loole «Täna möödub pool sajandit inimkonna suurest hüppest», Õhtulehe 31. detsembri erilehe «Peeglisse vaatamise aasta» esikaane fotomontaaž ja LPs 8. novembril ilmunud fotolugu «Teistmoodi naabrid».

Avatud rühma said sel aastal kandideerida nii trükis kui digiformaadis ilmunud tööd. Esitati 35 tööd 14 väljaandelt. Nominentideks said Postimees 28. septembri ja 6. aprilli paberlehe Estonia huku ja Asutava Kogu teemaliste esi- ja tagakülgedega ning Eesti Ekspressi Areeni aasta albumite loo avakülg 23. detsembrist ja Eesti Ekspressi 30. juubeli logo.

Digitaalsete artiklite ja üksikprojektide kategoorias osales neli väljaannet üheteistkümne tööga. Nominatsiooni pälvisid Postimees veebiprojektidega «Värvikad koodnimed, tundmatud gringod ja 1,4 tonni kokaiini», «Suur lugu: kuidas ameeriklased 50 aastat tagasi Kuu-võidujooksu võitsid» ja «Põlev mootor ja rikkis arvutid. Tavalisest õppelennust Tallinna kohal sai ellujäämiskursus» ning Eesti Ekspress looga «Endel Lippmaa tuntuim ja rumalaim intervjuu: kliimaskeptikute lemmiktekst sisaldab hulganisti valeväiteid».

Kokku osales kujunduskonkursil 16 väljaannet 201 tööga. Võitjad avalikustatakse 6. märtsil Tallinnas Õpetajate majas peetaval pressipeol.

Kujunduskonkursi žüriisse kuulusid Tartu ülikooli ajakirjanduse õppetooli spetsialist ja kujundusekspert Roosmarii Kurvits, vabakutseline kujundaja Margit Toovere, Eesti Ekspressi peakujundaja Tarmo Rajamets, Õhtulehe peakujundaja Risto Mandre, Postimehe peakujundaja Kaido Kelp ja Nortali UX/UI disainer Maria Laanejärv.