Seemnete ostmine ennustab majandusolukorda

Kuido Saarpuu
Copy
Kui majandusel läheb kehvemini, muutub isetegemine taas populaarsemaks ning murulappidest tehakse peenrad.
Kui majandusel läheb kehvemini, muutub isetegemine taas populaarsemaks ning murulappidest tehakse peenrad. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Maarahva poe omanik Mait Soasepp toob välja, et kui tavaliselt kipub majanduslanguse ajal poodide käive kahanema, siis neil on pigem vastupidi.

„Meie poed liiguvad vastuvoolu. Kui majandusel läheb kehvemini, muutub isetegemine taas populaarsemaks,” selgitas ta. „Murulappidest saavad jälle peenrad ja ise toodetakse omale köövivilja. Vastupidi, kui majandusel läheb hästi, ostetakse vajalikku kraami rohkem poest. See on eestlaslik alalhoidlikkus, mis lööb välja, kui tulevik on ebakindel.”

Asjaolu, et praegu on tagaaiamoes endiselt suured murulapid, näitab Soasepa sõnul mõneti just seda, et meil läheb hästi. „See on ajastu märk,” sõnas ta.

„Ometi on ka aiandusfännid, kes kasvatavad vajamineva seemnest valmis ja sügisel teevad hoidiseid, täiesti olemas. Üha rohkem tuleb peale isetegemisest huvitatud noori ehk seda, et meie poodide peamine ostja on endiselt keskealine naisterahvas, öelda ei saa. Enam ei saa,” võttis ta kokku.

Selleaastastest seemnterendidest rääkides tõi Soasepp välja, et populaarsust koguvad endisaegsed lillesordid, floksid või lõvilõuad. „Köögiviljadel eelistatakse puhtaid värve, mitte enam kirjuvärvilisi segusid,” avaldas ta. „Väga hinnatud on kõikvõimalikud erikujulised ja -maitselised kõrvitsalised. See-eest arbuusikasvatamise suurem tuhin on möödas. Arbuus on muutunud pigem tavapäraseks kööviljaks, mida kasvatatakse nii ehk naa.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles