Eesti pensionisüsteemi põhiline probleem on, et selle rahastus jääb tunduvalt alla arenenud lääneriikide süsteemidele, arvas Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla Kuku raadio saates «Nädala tegija». Kui tulla inimese tasandile, siis saatejuhi Ulla Läntsi hinnangul peaks rohkem teavitama, et töötatud aasta ei tähenda tingimata aastat pensionistaaži.
Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla kirjeldas pensionisüsteemi esimest sammast kui suurt ümberjagamist. «Ta on ümberjagamine ühe põlvkonna sees ja erinevate põlvkondade vahel.»
Tamla hinnangul pole meil olnud debatti just ühe põlvkonna sees ümberjagatava raha osas. Ehk siis selle üle, kas ja millisel määral peaks palkade erinevus kanduma üle pensionipõlves sissetulekute erinevusse. «Aastatel 1999–2020 on olnud päris tugev seos, et mida suurem on sissetulek, seda suurem on ka pension. Nüüd edaspidi väike side säilib, aga see [olukord] läheb oluliselt võrdsemaks.»
«Teine ümberjagamine, mis pensionisüsteemi mõttes on isegi olulisem, on see, kuidas me jagame raha ümber erinevate põlvkondade vahel,» jätkas Tamla. «Kui võrdleme Eesti pensionisüsteemi vana Euroopa või arenenud Euroopa pensionisüsteemidega, siis minu meelest kõige suurem erinevus ongi selles, et me rahastame seda täna ikkagi suhteliselt madalalt. See 20 või 22 protsenti, mis meie sotsiaalmaksust pensionisüsteemi rahastusse läheb, sõltuvalt sellest, kas oled esimeses või esimeses ja teises sambas, on ikkagi kolmandiku võrra või isegi peaaegu poole võrra vähem kui paljudes vanades Euroopa riikides. Sealt tulebki meie pensionisüsteemi põhiline probleem.»
Saatejuhi Ulla Läntsi arvates paljud ei teagi, et üks aasta töötamist ei pruugi tingimata tähendada üht aastat pensioniõiguslikku staaži. Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna teenuse juhi Merle Sumil-Laanemaa nõustus, et teadmatus pensionitingimustest on levinud. «Eesti.ee-s on olemas pensioni kindlustuse registriteatis. See peaks andma ilusa ülevaate sellest, kui palju on kogunud osakuid, kui palju on kogunud staaži. Just nimelt pärast 1999. aastat, kui on kasutusel sotsiaalmaksu perioodid,» suunas Sumil-Laanemaa inimesi uurima oma pensioni olukorda.
Tamla tõi välja, et kui teadlikkus pensionitingimustest on madal, siis eriti madal on see vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas. Inimeste teadlikkuse tõstmisega tuleks kindlasti tegelda. Küll on näha, et enamik inimesi on teadvustanud, et pensionile minnes ootab neid ees märkimisväärne sissetulekute langus ning nad on valmis ise aktiivselt olukorda parandama.