Jõhvist sai trahvipealinn

Erik Kalda
, ajakirjanik
Copy
Alar Karu juhitav Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalitus alustas tööd selles mõnekümne ruutmeetri suuruses ruumis sellel nädalal ning just siit hakkavad liiklusrikkujad üle Eesti saama kirjalikke teateid neile määratud hoiatustrahvi kohta.
Alar Karu juhitav Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalitus alustas tööd selles mõnekümne ruutmeetri suuruses ruumis sellel nädalal ning just siit hakkavad liiklusrikkujad üle Eesti saama kirjalikke teateid neile määratud hoiatustrahvi kohta. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Sellest nädalast töötab Jõhvis üle Eesti liikluskaamerate poolt fikseeritud rikkumiste eest trahviteadete väljastamisega tegelev üksus. 

Kui varem paiknesid politsei korrapidajad neljas linnas − Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas −, siis töökoormuse ühtlustamiseks ning kiirema infovahetuse tagamiseks saadab politsei patrulle edaspidi väljakutsetele kahest keskusest asukohaga Tallinnas ja Tartus. Kuna selline koondamine jääks vastuollu valitsuse varasema lubadusega võimalikult palju riiklikke töökohti maakondadesse tuua, kompenseeriti see struktuurimuudatus sellega, et Tallinnas Põhja prefektuuri juures 11 aastat tegutsenud liiklusmenetlustalitus toodi üle Jõhvi ning sellest nädalast alustas see 11-liikmeline üksus tööd. Kõik töötajad on kohalikud inimesed, neist kolm on politseiametnikud, ülejäänud teenistujad. 

Valitakse fotod ja selgitatakse rikkujad 

Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse juht Alar Karu ütles, et üksuse ülesanne on selekteerida maanteeameti serveri kaudu neile kiirus- ja foorikaameratest saabuv info. "Kõigepealt tuleb anda sellele infole piisav kvaliteet, jätta kõrvale ebakvaliteetsed fotod, et andmed oleks kontrollitud, sõiduk tuvastatud, ja siis teevad juba erisugused registrid oma töö," sõnas Karu. Seejärel saadetakse trahviteated rikkujatele. Erinevalt näiteks politsei vormistatud liiklustrahvidest ei jää kiirus- või foorikaamera fikseeritud rikkumise eest saadud trahvist jälge karistusregistrisse, kui rikkuja selle hoiatustrahvi korralikult tasub. 

Kui suur on hoiatustrahv kiiruseületamise eest?

Liiklusseaduse järgi määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot. 

Allikas: liiklusseadus 

Jõhvi hakkab seega koonduma üle kogu Eesti liikluskaamerate fikseeritud rikkumiste info. Uuel talitusel otsest kontakti rikkujatega siiski pole. "Väljastame inimesele trahviteate ja sellele ei lisandu automaatselt juurde salvestist. Kui inimene tahab, et saadaksime foto, siis teeme seda," lausus Karu.  

Üle Eesti on praegu kasutusel 68 kiiruse mõõtekabiini ning kaheksa mobiilset kiiruskaamerat. Kokku fikseerisid teede ääres olevad kiirus- ja foorikaamerad eelmisel aastal 139 279 rikkumist.

See tähendab, et keskmiselt tegi iga kaamera ligi 2000 trahvi ning iga päev fikseerisid kaamerad rohkem kui 381 rikkumist.

Kaamera paigaldamisele eelneb analüüs   

Maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja ütles, et maanteeamet tegeleb iga päev liiklusohtlike kohtade väljaselgitamise ja ohu vähendamisega. "Kui liiklusohtliku koha analüüsil ilmneb, et parim meede ohu leevendamiseks on kiiruskaamera paigaldamine, paigaldatakse asukohta kiiruskaamera," sõnas ta. 

Kiiruskaamera asukoha määramisele ja mõõtekabiini paigaldamisele eelneb Vaheoja sõnul analüüs. "Mõne ohtliku koha puhul võib oht tuleneda muudest teguritest ning mitte olla seotud piirkiiruse ületamisega." Peale selle teeb maanteeamet kiiruskaamerate osas koostööd nii politsei kui ka omavalitsustega, samuti arvestatakse kogukondadelt saadud infot.  

"Kaamerate paigaldamisel arvestame inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistikat viimase viie aasta jooksul, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja kohalikke olusid." Maanteeameti läbiviidud kiiruskaamerate uuringust selgus, et rasked liiklusõnnetused on kiiruskaamerate ümbruses vähenenud vähemalt 13 protsenti. 

Eelmisel aastal kasvas hoiatustrahvide arv 2018. aastaga võrreldes märkimisväärselt: tehti 26 159 hoiatustrahvi rohkem. Põhjaranniku küsimusele, kas aasta-aastalt suurenev hoiatustrahvide arv ei näita mitte kiiruskaamerate vähest mõju liiklejate ohjeldamisel, vastas ta, et pigem võib seda seostada mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtuga eelmisel aastal. "Minu teada on maanteeamet ka kaameraid ringi tõstnud kohtadest, mis tänu kiirusemõõtmisele ei ole enam nii ohtlikud," sõnas ta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles