Tellijale
Paul Keres: lubage mitte nõustuda, proua õiguskantsler! (29)
/nginx/o/2021/12/14/14259768t1h7777.jpg)
29. jaanuar 2020, 00:01
/nginx/o/2020/01/28/12901470t1h8d4e.jpg)
Õiguskantsleri hinnangul kohtleb pensionireform pensionikogujaid erinevalt, kuid kogujad pole sugugi tingimata võrreldavad, nii et meid ei peagi võrdselt kohtlema, kirjutab büroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaat Paul Keres.
Õiguskantsler avaldas hiljuti lühidalt seisukoha, et pensionireformiga teise samba pensionikogujatele antav õigus seni kohustuslik pensionikogumine lõpetada ja kogu rahaga väljuda loob põhiseadusevastase ebavõrdse kohtlemise võrreldes nendega, kes ei kogu pensionit teises sambas. Õiguskantsleri arvates ei ole võrreldavate gruppide ebavõrdsel kohtlemisel mõistlikku ega asjakohast põhjust. Aga mis siis, kui õiguskantsleri analüüs lähtub valest eeldusest? Siin peitubki üks tuumküsimus: kas need grupid üldse on võrreldavad? Büroo Glikman Alvin LEVIN advokaadid on seda küsimust põhjalikult analüüsinud (justiitsministeeriumi tellimusel – toim) ja jõudnud õiguskantsleri seisukohaga risti vastupidisele arvamusele.
Esiteks tuleks määratleda, kelle kohtlemine saab sellises olukorras olla põhiseadusevastaselt ebavõrdne. Kuna teise samba pensionikogujatele antakse täiendavaid õigusi oma pensionivara käsutamise näol, on kindel, et nende suhtes põhiseadusega pahuksisse minemise küsimust ei teki. Küsimus on pigem selles, kas rikutakse esimese samba pensionikoguja õigust võrdsele kohtlemisele, kui neil ei teki reformiga õigust sarnaselt teise samba kogujatega võtta välja sotsiaalmaksu pensionipanuse nelja protsendi suurust osa.
Hakkame siis võrdlema ja vaatleme, kas selline hüpoteetiline esimese samba koguja siiski on teise samba kogujaga võrreldavas olukorras.