/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
Kevadest saadik riigikogu riigikaitsekomisjoni kuulunud Ida-Virumaalt valitud saadik Martin Repinski ei osutunud piisavalt usaldusväärseks, keda võib lubada NATO saladuste juurde ja seetõttu vangerdas Keskerakond ta Oudekki Loone vastu riigikaitsekomisjonist põhiseaduskomisjoni, kus selline "turvakontroll" pole nõutav.
Repinski ise avaldas sotsisaalmeedias avaldatud postituses arvamust, et põhjus, miks talle ei antud NATO saladuste luba, peitub asjaolus, et ta käib tihti Venemaal. "Tegelen äriasjadega ja üritan tuua investeeringuid Venemaalt Eestisse ning vastupidi aidata Eesti ärimeestel laiendada ettevõtlust Venemaal. Praegu proovin näiteks käivitada Venemaal kitsefarmi," kirjutas ta.
Ta lisas, et tegeleb Eesti ja Venemaa kontaktide vahendamisega erinevates valdkondades. "Ma ei ole nendest asjadest teinud kunagi saladust, aga kui see sai takistuseks NATO saladuste loa väljastamisel, siis austan seda otsust. Ma ei soovi aastate jooksul kogunetud kontaktidest ja koostööst loobuda," märkis ta.
Martin Repinski: "Ma ei soovi aastate jooksul kogunetud kontaktidest ja koostööst loobuda."
Ta lisas, et põhiseaduskomisjonis tahan seista selle eest, et Eesti põhiseaduse teises peatükis sõnastatud kõigi ja igaühe õigused oleksid alati kaitstud. "Et meie põhiseaduses sõnastatud rahvusvähemuste kaitse ja autonoomiapõhimõtted saaksid Eesti elus ka reaalsuseks. Pean ka väga oluliseks, et rahva õigus valimistevahelisel ajal riigielus kaasa rääkida suureneks, olgu rahvaalgatuse või presidendi otsevalimise vormis," teatas ta.
Repinski esitas taotluse ligipääsuks NATO saladustele, mille olemasolu on sellises komisjonis töö tegemiseks hädavajalik alles mullu novembris. Läinud sügisel ei osalenud ta komisjoni istungitel osalenud, sest tal on enda sõnul samal ajal olnud käsil tähtsamad asjad.
Novembris kinnitas ta Põhjarannikule, et taotluse esitamisega kulgeb tal kõik plaanipäraselt. "Mul võttis ankeedi täitmine natuke rohkem aega, kuna seal küsiti väga palju andmeid, mida mul oli vaja täpsustada, et saaks taotluse võimalikult korrektselt esitada," ütles Repinski tookord, märkides, et loa puudmise tõttu pole komisjoni töö olnud takistatud ja seetõttu ta ka väga ei kiirustanud.
Tõsiasjast, et kolmel riigikaitsekomisjoni liikmel puudub seni niinimetatud NATO saladuste luba ja neist ainsana polnud Repinski seda veel isegi taotlema asunud, kirjutas mullu novembris Eesti Päevaleht. Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ütles, et loa taotlemiseks peaks paarist kuust kuni poole aastani piisama ning loa taotlemine on kättevõtmise asi. Ta lisas, et ilma NATO saladuste juurdepääsuloata puudub komisjoni tööks vajalik informeeritus.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et riigikogu liikmed, kes mingil põhjusel ei soovi taotleda riigisaladuse luba, ei peaks kuuluma nendesse komisjonidesse, mille liikmetel on riigisaladuse loa omamine kohustuslik. Ta märkis, et kuna riigikaitsekomisjonis ja ka väliskomisjonis töötatakse salastatud teabega, siis tuleb julgeolekukontroll läbida. Kui riigikogu liige seda teha ei soovi, siis peaks ta komisjonist lahkuma.
Repinski kinnitas, et tema puudumine riigikaitsekomisjoni istungitelt pole seotud sellega, et tal puudub ligipääsuõigus tundlikule informatsioonile. "Mul on sel hetkel olnud tähtsamad asjad," sõnas ta.
Palvele tuua esile läinud sügise suuremad saavutused riigikogu liikmena, vastas Repinski novembri keskel: "Ma arvan, et mu saavutused ei ole sellised lühiajalised, et neid oleks kohe näha, aga need on kindlasti seotud Ida-Virumaaga ja erinevate investeeringutega. Igapäevaselt suhtlen ministrite ja erinevate organisatsioonidega selleks, et rohkem kaasata raha." Ta märkis, et mitmed Jõhviga seotud projektid on saamas lähiajal rahastust. "Võib-olla osaliselt tulevad need järgmisel aastal, aga suures osas ülejärgmisel aastal."