President tunnustas riiklike teenetemärkidega ka tartlasi

Teiste hulgas saavad teenetemärgi Martin Järveoja, Jüri Kulasalu, Ago Pajur, Enn Lust, Arvo Ausin, Merike Kull, Jaanus Peri, Margo Klaos, Toomas Liiva, Mare Lintrop, Ruth Kalda, Reeli Mišiniene, Tatjana Šor ja Kristiina Tambets.

Martin Järveoja,

autosportlane (Valgetähe III klass)

Elvast pärit Martin Järveoja krooniti eelmisel aastal Ott Tänaku kaardilugejana autoralli maailmameistriks.

Toomas Liiva,

prokurör (Valgetähe IV klass)

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Toomas Liiva juhib raskete isikuvastaste kuritegude uurimist. Ta on trellide taha pannud nii röövleid, tapjaid, roolijoodikuid kui ka liiklussurmade põhjustajaid. Ka on Liiva tegelenud sarimõrvari Juri Ustimenko süütegudega, mille too on toime pannud trellide taga. Liiva on ka see prokurör, kes on juurutanud praktikat määrata roolijoodikute asenduskaristusena sundravi, mis on andnud soovitud tulemusi. Mitmedki purjus peaga roolis vahele jäänud sohvrid on ravi läbimise järel saanud viinakuradist lõplikult võitu.

Jüri Kulasalu,

kultuuritegelane ja muinsuskaitsja (Valgetähe V klass)

Viimased 55 aastat on Jüri Kulasalu rivistanud laulupidudel koorid ja orkestrid üksteise järel tänavale nõnda, et nende liikumine läbi linna teeb rõõmu nii lauljatele ja muusikutele endile kui ka tänavail vaatajaile. Tseremooniameistri tegevusele lisanduvate huvialade – näiteks laulmine ja mälumäng – kõrval käib reipa hääle ja suure habemega mees ametis. Sellest hoolimata, et ta on 80-aastane (just täna sai!).

Jüri Kulasalu tööelu on saatnud restaureerimine ja projekteerimine. Aastast 1980 on ta ametis ARC Projektis. Tema juhtimisel või osalemisel on koostatud näiteks Tartu Jaani kiriku ja toomkiriku varemete restaureerimis- ja konserveerimisprojektid, Tartu raekoja ja Tartu ülikooli peahoone ning paljude teiste ehitusmälestiste restaureerimisprojektid. Tema töö on ulatunud kodulinnast kaugemalegi.

Ago Pajur,

ajaloolane, TÜ Eesti ajaloo dotsent (Valgetähe V klass)

Ago Pajur on ajaloolane, kes on keskendunud kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajaloo uurimisele. Doktoritöö «Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918–1934» kaitses ta aastal 1999. Ta on ka mitme kooliõpiku ja ajalooülevaate kaasautor. Tema tähelepanuväärseimaid teoseid viimaseil aastail on kahasse Toomas Karjahärmiga kirjutatud kaheköiteline suurteos «Konstantin Päts. Poliitiline biograafia».

Ago Pajuri teadmisi on saanud rakendada kaitseväe ühendatud õppeasutuste toimetiste kolleegium, Eesti sõjamuuseumina tegutseva kindral Laidoneri muuseumi nõukogu ja ajalooarhiivi toimetiste toimetuskolleegium, mille liige ta on, aga mõistagi ka Tartu ülikooli tudengid, on ju ta ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo uusima aja dotsent.

Enn Lust,

akadeemik, füüsikalise keemia professor (Valgetähe III klass)

Eesti teaduste akadeemia liige energiatehnoloogia alal Enn Lust on ühtlasi Tartu ülikooli keemiainstituudi direktor, füüsikalise keemia professor ja õppetooli juhataja, kes peab vesinikutehnoloogiate arendamist potentsiaalseks neljandaks teaduslik-tehniliseks revolutsiooniks.

Enn Lusti sõnul esitletakse vesinikku tavaliselt kui energiasalvestit transpordile, sest vesinikku saab väga hästi rakendada autode, rongide, laevade ja lennukite liikumiseks. Lisaks sellele on vesinikutehnoloogia abil võimalik luua uus vähesaastav tööstus, aga muudki kasulikku.

Oma tegevuse eest on Enn Lust pälvinud aastal 2006 Tartu ülikooli aumärgi ja 2008 Eesti Vabariigi teaduspreemia.

Arvo Ausin,

Tartu verekeskuse doonor (Eesti Punase Risti V klass)

Arvo Ausin oli Tartu ülikooli verekeskuse andmetel esimest korda doonor 1996. aastal. Aastate jooksul on ta loovutanud verd 110 korda, lisaks ka vereliistakuid.

Verekeskus peab teda väga väärtuslikuks doonoriks. Viimati andis Arvo Ausin verd möödunud aasta viimasel päeval, 31. detsembril.

Merike Kull,

TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja (Valgetähe V klass)

Merike Kulli juhitud liikumislabori ja koolide koostöö on andnud tuhandetele Eesti lastele võimaluse õppida tervislikumalt – nautida kehaliselt aktiivsemaid vahetunni ja ainetunni tegevusi ning liikumist soosivat koolipäeva ülesehitust.

Liikumislabori selgitustöö on andnud suure tõuke Variku põhikooli, Raatuse kooli ja Annelinna gümnaasiumi rekonstrueerimiseks liikuma kutsuva kooliruumi põhimõtete järgi. Sedamoodi kooli olulisust tartlastele näitavad ka viimaste aastate kaasava eelarve võiduideed, mis räägivad selgest soovist rajada lastele liikumist soosivad koolihoovid.

Möödunud aastal tunnustati Merike Kulli Tartu linna aumärgiga.

Jaanus Peri,

Rõngu Pagari omanik (Valgetähe IV klass)

Aastal 1996 tegevust alustanud Rõngu Pagari omanik Jaanus Peri annab tööd ligi 60 inimesele. Värsked pirukad, salatid ja pasteetki on lõunaeestlastele hästi tuttavad ja teinud perefirmast Rõngu valla ühe mainekujundaja.

Pagari- ja kondiitriäri ongi üks võluvits, tänu millele on Rõngu bussijaama lähedal vanas puukuuris väikse toidupoega alustanud firma suurte poekettide ja teiste tegutsevate kaupluste kõrval püsima jäänud ning viimastel aastatel suure arenguhüppe teinud.

Rõngu Pagari pere aitab nõu ja jõuga kaasa kohalikes ettevõtmistes ning on toetanud piirkonna kultuuri- ja spordisündmusi. Jaanus Peri on Rõngu vabatahtliku päästeseltsi liige, eestvedaja ja toetaja. Mullu pälvis ta Tartumaa Kuldse Tammeoksa teenetemärgi.

Margo Klaos,

Lõuna päästekeskuse juht (Eesti Punase Risti III klass)

Jõgevamaalt pärit Margo Klaos on Lõuna päästekeskust juhtinud 14 aastat. Ta oli 25 aastat tagasi üks neis, kes asutas noortelaagri «Kaitse end ja aita teist», millest on nüüdseks kasvanud üks väheseid üleriigilisi mitme riigiasutuse koostöös loodud noortelaagreid. Ta oli ka üks neist, kes selle laagri tarvis hakkas koostama õppematerjale.

Aastate jooksul on Margo Klaos juhtinud väga palju avalikkuse tähelepanu sellele, et just üksikud ja kõrges eas inimesed on need, kes võivad jätta oma elu tules. Ta on pannud inimestele südamele, et igaühel peab olema keegi, kes märkaks tema abituks jäämist või ohtu sattumist ja suudaks tuge pakkuda.

Mare Lintrop,

TÜ kliinikumi radioloogia vanemarst-õppejõud (Eesti Punase Risti III klass)

Mare Lintrop on Tartu ülikooli kliinikumi radioloogiakliiniku vanemarst-õppejõud. Ta on oma eriala omandanud TÜs, kuid käinud end harimas ka Suurbritannias ja Saksamaal. 2018. aastal sai ta TÜ aumärgi.

Mare Lintrop koolitab hea meelega lisaks tudengitele ka täiesti tavalisi inimesi. Näiteks tegi ta 2011. aastal lugejatele Postimehe vahendusel puust ja punaseks selgeks, kas ja kui palju peaksid kartma kiirgust need, kes asusid toona Jaapanis orkaanis suuri purustusi saanud Fukushima tuumajaama lähedal.

Ruth Kalda,

TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juht (Eesti Punase Risti II klass)

Ruth Kalda on Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juht, kelle sulest on ajakirjanduses ilmunud mitu arvamuslugu, kus ta tunneb muret meeste tervise pärast. Ta püüab mõista, miks mehed jõuavad väga harva või liiga hilja arsti juurde, ning proovib seda olukorda parandada.

Ta on lõpetanud TÜ arstiteaduskonna 1989 ja kaitses 2001 sealsamas doktoritöö. Teadustöö on seotud nii perearstiabi kvaliteedi ning krooniliste haigete elustiili ja riskifaktorite uurimisega kui ka nõustamisega. Ruth Kalda kuulub Euroopa peremeditsiini akadeemia nõukogusse ning on seotud ka oluliste peremeditsiini õpetamisega seotud programmide ja juhendmaterjalide väljatöötamisega Euroopas.

Reeli Mišiniene,

Tartu Hiie kooli logopeed (Valgetähe V klass)

Reeli Mišiniene on surdologopeed, kes on ka üks surdologopeedide käsiraamatu autoreid. Raamat on mõeldud logopeedidele ja pedagoogidele, kes tegelevad kõnepuuete korrigeerimisega. Raamat on juhendmaterjal lasteaia-, kooli- ja tervishoiulogopeedidele, aga ka eripedagoogika üliõpilastele ja lastevanematele.

Reeli Mišiniene töötab Tartu Hiie koolis. Aastal 2008 sai ta Tartu aasta õpetaja tiitli ning 2015. aastal Tartu haridusmaastiku aasta suunaja tiitli.

Tatjana Šor,

rahvusarhiivi publikatsiooniosakonna peaekspert (Valgetähe V klass)

Tatjana Šor on eestivenelaste ajaloo uurija ja Eesti rahvusarhiivi publikatsiooniosakonna peaekspert. Tema teadustööde põhisuunad on vene kirjandusteadus ja kultuur Eestis ning siinne vähemusrahvuste ajalugu kuni 1940, biobibliograafilised ja arhiivindusala uurimused. Ta on ka üks Eesti vanausuliste teatmeteose autoreid.

Tatjana Šor on Eesti arhivaaride ühingu, Eesti slavistide komitee, Vene uurimiskeskuse ning teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühenduse liige.

Kristiina Tambets,

TÜ genoomikainstituudi asedirektor (Valgetähe V klass)

Kristiina Tambets on Tartu ülikooli genoomikainstituudi asedirektor ja populatsioonigeneetika vanemteadur. Ta on soome-ugri geenipärandi uurija ning üks neist, kes selgitas välja, et uurali keeli rääkivad rahvad, kes elavad praegu Euroopas ja Lääne-Siberis, sarnanevad geneetiliselt eelkõige oma lähinaabritega.

Ungarlased kõrvale jättes on läänepoolsemate uurali rahvaste geneetilises pärandis siiski säilinud killuke nn idakomponenti, mida võib seostada Siberi rahvastega. Eestlaste seas on see komponent märgatav iseäranis isaliinis päranduvas Y-kromosoomis.