Ajakirjandus peab hakkama arvestama, et kliimamuutuste vastu astumisel saab olema võitjaid ja kaotajaid. Oluline on siiski, et kliimadebatti peetaks ning seda tehtaks nii elavamalt kui ka tsiviliseeritumalt kui seni, sest vastastikku kaevikusõja pidamisest pole kellelgi kasu, arvasid Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».
Rein Lang tõstis esile eelmisel nädalal Postimehes avaldatud Taavi Madiberki programmilist artiklit. Madiberki seisukoht on, et võitlus kliimamuutuste vastu kujutab endast suurimat ärivõimalust pärast internetirevolutsiooni.
Lang loetles üles Madiberki teesid. Esiteks on tulutu vaielda kliimamuutuste inimtekkelise mõju üle, kui tõdetakse, et just inimeste tegevus annab tulemusi kliimamuutuste vastu astumises. Teiseks peavad lahendused olema majanduslikult kestlikud, et nad saaksid olla ka keskkonna jaoks kestlikud. Kolmandaks on innovatsioon kohustuslik, sest ilma selleta ei ole võimalik kliimakriisile vastu astuda.
Väino Koorberg lisas juurde, et Madiberkil oli ka neljas tees: «Nii nagu internetirevolutsiooni tehti, on ka selles protsessis [võitlus kliimamuutuste vastu] võitjaid ja kaotajaid ning kui Eesti tahab muutustega kaasa aidata, siis ta peab viivitamatult jalad kõhu alt välja võtma.»
«Just nimelt!» nõustus Lang. «Just neljandas teesis on muide ka tõsine tõetera ajakirjanduse jaoks. Ka siin saab olema võitjaid ja kaotajaid. Kellegi soovunelm, et riiklike regulatsioonide turvil kaotajaid ei ole ja kõik võidavad ning kõik inimesed peavad lihtsalt solidaarselt oma elulaadi natuke muutma hakkama – minu arvates see lihtsalt ei lenda.»
«Kui tahta mingisuguseid kvalitatiivseid muutusi, siis tuleb arvestada sellega, et äris on alati võitjaid ja kaotajaid. Uue põlvkonna tehnoloogiat viljelevad ettevõtted on edukamad, söe- ja pruunsöe firmad lihtsalt kaovad turult,» jätkas Lang.
Kliimaküsimusest on saanud ühiskonna jaoks polariseeriv ja emotsionaalne teema. Kasu sellest pole aga kellelgi.
«Taavi Madiberk kirjutab omaenda veendumuste kohaselt artikli, millega ta mitte kedagi ei solva. Nüüd kindlasti leidub keegi, kes hakkab teda tümitama. See asi läheb lihtsalt käest ära. Kogu debatist ei tule mitte midagi välja, kuna kõik kaevavad ennast kurguni mutta, kahel pool kaevikutesse ja hakatakse üksteise pihta granaate loopima. Kas me oleme suutelised pidama tsiviliseeritud debatti? Ega nüüd ülearu palju aega inimkonnal ei ole,» tundis Lang muret.
Koorberg täiendas, et kuna Euroopa Liidu veetav üleminek süsinikuneutraalsusele võtab palju aega ja nõuab suurt mõtteviisi muutust, oleks aeg Eesti ajakirjanduses seda diskussiooni palju elavamalt pidada.