Jõks näeb õiguskantsleri ründamise taga muret valimislubaduste pärast

Nädala keskel juhtis õiguskantsler Ülle Madise poliitikute tähelepanu pensioni teise samba reformi eelnõu vastuoludele põhiseadusega. Sellele järgnesid võimuliitu kuuluvate poliitikute süüdistused, nagu tegeleks õiguskantsler poliitikaga. 

«Minule tundub, et need etteheited on lihtsalt märk sellest, et praegu põhiseadus takistab teatud erakondadel valimislubaduste elluviimist ja seetõttu tõstetaksegi koalitsioonileping põhiseadusest kõrgemale ja hakatakse süüdistama õiguskantslerit,» ütles Jõks ERRile.

Justiitsminister Raivo Aeg avaldas Postimehes arvamust, et põhiseaduse järgi teostab õiguskantsler järelevalvet alles siis, kui seadus on vastu võetud. Jõks sellega aga nõus pole.

«Õiguskantsleri roll on esimesel võimalusel, kui mingit põhiseaduslikku probleemi seaduseelnõu juures näeb, sellele reageerida. See, mida Raivo Aeg kirjutab, oleks sama, kui politsei ei takistaks roolijoodikut rooli istumast, vaid ootab, kui ta rooli istub, et siis ta mõne aja pärast kinni püüda,» rääkis Jõks ERRile.

Jõksi sõnul tuleb õiguskantsleri õigus eelnõusid analüüsida põhiseaduse paragrahvidest 139 ja 141 ning õiguskantsleri seadusest. Tema sõnul on see nii reguleeritud, et ära hoida põhiseadusevastaseid seadusi.

Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay selgitas, et õiguskantsler on põhiseaduse järgi üks selle valvuritest, kes peabki vaatama, et seadused oleks põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. Lisaks soovitab Tupay üle vaadata, mida õiguskantsler täpselt ütles.

«Kas ta on öelnud – mulle ei meeldi see eelnõu või mulle ei meeldi teie reform. Selle suhtes me võime öelda, et see oleks poliitiline väljendamine, see on ebavajalik. Aga ta ei ole seda öelnud,» märkis Tupay.

Tupay lisas, et õiguskantsler juhtis tähelepanu aspektidele, millest räägiti ka kolmes eelnevas sama reformi kohta tehtud põhiseaduspärasuse analüüsis.

«Siin on meil võrdse kohtlemise küsimused – võrdne kohtlemine on põhiseaduses ette nähtud, meil on tagasiulatuva mõju probleem, õiguskindlus, inimeste õigustatud ootus – kõik need küsimused on põhiseadusega kaitstud,» rääkis Tupay ja lisas, et ta pole kuulnud ühtegi argumenti õiguskantslerilt, mis poleks seotud just põhiseaduslike väärtuste või õigustega.