Liibanonis möödus protestilaine sajas päev kokkupõrgetega
Liibanonis Beirutis puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel laupäeval, mil protestiaktsioonide puhkemisest on möödunud sada päeva.
Meeleavaldajad nõuavad alates 17. oktoobrist väidetavalt ebakompetentsete ja korrumpeerunud poliitikute võimult taganemist. Rahutuste tõttu astus tagasi Liibanoni valitsus.
Kolm kuud hiljem teisipäeval teatati uue valitsuse koosseisust. Protestijad on aga nõudnud sõltumatute ekspertide võimule asumist ning uus kabinet koosneb paljude meeleavaldajate väitel praegustest sektantlikest pooltest.
Pealinna Beiruti Riad al-Solhi väljakul kogunes rahvahulk laupäeval valitsuse ja peaministri residentsi ehk Seraili ees.
Protestijad kiskusid maha metallaedu ja okastraati ning üritasid liigutada paigast betoonplokke, mille julgeolekujõud olid püstitanud. Meeleavaldajad loopisid ka kive ja pauguteid, millele politsei vastas veekahurite ja pisargaasiga.
Liibanoni Punase Risti andmeil sai 20 inimest vigastada, nendest kaks toimetati haiglasse, ülejäänutele anti abi kohapeal. Vigastatuid oli nii protestijate kui politsei seas.
Uus justiitsminister Marie-Claude Najm mõistis vägivalla ja «hävitustöö» hukka.
Rahvahulgal õnnestus lõhkuda politsei rajatud barrikaad, kuid julgeolekujõud ajasid nad valitsushoone eest laiali, teatas kohalviibinud AFP korrespondent.
Protestiliikumine on valdavalt olnud rahumeelne, kuid viimase kahe nädala jooksul on esinenud vägivallaintsidente. Sadu inimesi on meeleavaldustel saanud viga, kümneid on vahi alla võetud.
Uus peaminister Hassan Diab avalikustas teisipäeval oma uue kabineti koosseisu pärast Saad Hariri valitsuse tagasiastumist kolme kuu eest.
«(Teisipäeval) moodustatud valitsus ei ole see, mida me oleme tahtnud,» ütles meeleavaldaja Perla Maalouli Beirutis.
«Me nõuame päästevalitsust... mitte sellist, mille liikmeid valitakse vastavalt (osapoolte) kvootidele,» ütles ta.
Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel. Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele.
«Pärast sadat päeva (meeleavaldusi), käituvad nad nagu tahavad, nagu inimesed poleks oma arvamust väljendanud,» ütles protestija.
Riik seisab silmitsi ka tõsise majanduskriisiga. Enam kui 86 miljardi USA dollari suurune riigivõlg moodustab üle 150 protsendi Liibanoni sisemajanduse kogutoodangust (SKT).