Terviseamet: uue koroonaviiruse leviku valguses tuleks oma reisiplaanid üle vaadata
Uut tüüpi koroonaviiruse 2019-nCOV levikuga seonduvalt soovitab terviseamet kaaluda vajadust reisida Hiina Rahvavabariigi piirkondadesse, kus haigus on laialt levinud ning kus leviku tõkestamiseks on kehtestatud liikumist piiravad karantiinimeetmed.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul jälgib terviseamet 2019-nCOV levikut ja hindab pidevalt selle võimalikku mõju Eestile. «On selge, et tänapäeva reisilembene maailm aitab ka viirustel kiiremini ühest riigist teise liikuda. Seega oli koroonaviiruse jõudmine Euroopasse oodatav,» ütles Martin Kadai, kelle sõnade kohaselt on lähiajal tõenäoline 2019-nCOV üksikjuhtumite avastamine veel mitmes riigis üle maailma. Euroopa riikide nakkushaiguste seiresüsteemid on aga heal tasemel ning haiguse edasise laialdase leviku tõenäosus Euroopas on madal.
«Viiruse jõudmine Prantsusmaale meie Euroopa-siseseid reisisoovitusi ei muuda. Nakatumise vältimiseks ja viiruse leviku peatamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieeninõudeid ehk ennekõike pesta korralikult käsi. Mistahes hingamisteede nakkusi aitab vältida ka haigestunud inimesega kokkupuute vältimine.»
Hiinas reisides tasub kindlasti hoiduda eluslindude ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.
Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta kohe ühendust arstiga ning teavitada teda reisist Wuhani või selle lähipiirkonda.
Kokku on praeguseks laboratoorselt kinnitatud 1350 (2019-nCoV) haigestumise juhtu, sealhulgas 15 tervishoiutöötajat, haiguse tõttu on Hiinas surnud 41 inimest.
Praegu on uut tüüpi koroonaviiruse üksikjuhtumeid avastatud Jaapanis, Hong Kongis, Macaus, Lõuna-Koreas, Singapuris, Vietnamis, Nepalis, Malaisias, Prantsusmaal, Ühendriikides ja Austraalias. Enamiku juhtumite puhul on haigestunu eelnevalt viibinud Hiinas. Haiguse levik inimeselt–inimesele on leidnud kinnitust, Euroopa riikidel soovitatakse haiguse edasise leviku tõkestamiseks võtta kasutusele kõik vajalikud nakkushaiguste ennetusmeetmed.
Nakkus sai alguse Wuhani linnas elusloomade ja mereandide turult. Haigestunutel tekkis palavik, hingeldus ja kopsupõletik.
Koroonaviirused avastati eelmise sajandi 60ndatel aastatel, viirused suudavad nakatada nii inimesi kui ka loomi ja linde. Viirused tungivad organismi hingamisteede ja seedetrakti limaskesta rakkudesse, levides nii õhu teel piisknakkusena kui ka fekaaloraalselt. Tuntud koroonaviirused, nagu beetakoroonaviirus HCoV-OC43 ja HCoV-HKU1 ja alphakoroonoviirus HCoV-229E, põhjustavad nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustele omaseid sümptomeid kui ka tõsiseid kopsuvaevusi, ohustades eelkõige vanureid ja väikelapsi.
Terviseameti tegevuse eesmärk on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas. Tervishoidu puudutavate kriiside lahendamisel on terviseamet Eestis juhtiv asutus.