Pealinna uute korterite hind kasvas hoogsasti

Kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta neljandas kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartalivõrdluses ligi 6-protsendilist kasvu.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles pressiteate vahendusel, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.

Tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest, teatas maa-amet.

Maa-ameti andmetel tehti 2019. aasta neljandas kvartalis üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sealhulgas kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi protsendi võrra.

Korteriomanditega tehti neljandas kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra.

Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli neljandas kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.

Lõppenud aasta neljanda kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti. Järelturul maksis korteri keskmine ruutmeetrihind 1828 eurot, sealjuures aastane kasv oli 6 protsenti.

Uus kahetoaline korter, mille pindala on vahemikus 40 kuni 55 ruutmeetrit, maksis keskmiselt 129 478 eurot, järelturu kahetoalise korteri keskmine hind oli aga 87 546 eurot.

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi 4 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5-protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti.

Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi 3 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi 8 protsendi võrra.