Mati Määrits: lipp lipi peal või uus maja?
20. jaanuar 2020, 00:10
/nginx/o/2020/01/19/12881536t1hbf35.jpg)
Põlvas pikemat aega kestnud vaidlused selle üle, kas ehitada maakonnakeskusesse uus administratiivhoone või panna ligikaudu sama suur rahasumma vanade hoonete kordategemisse, tõmbavad lähiajal tõenäoliselt uued tuurid üles. Põhjuse selleks annab vallajuhide välja käidud idee teha ka uus riigimaja linna hiljuti valminud keskväljaku äärde.
Väidetavalt ajas just Põlva valla administratiivhoone küsimus valimiste järel moodustatud Keskerakonna, Tuleviku Põlvamaa valimisliidu ja sotside koalitsiooni lõhki, mistõttu seejärel sündinud Reformierakonna ja Keskerakonna liitu hakati kutsuma koguni uue vallamaja koalitsiooniks. Asjaolu, et valimisliidu esindajad soovisid Põlva vallamaja algselt paigutada endise maavalitsuse hoonesse Kesk tänaval, ei võta keegi viimasel ajal enam isegi jutuks.
Mõnda aega valitses maakonnakeskuse elanike seas teadmine, et viimati nimetatud hoones teeb kuluka remondi riik ning et sinna tuleb riigimaja. Nüüd aga pole seegi tulevikunägemus enam kuigi kindel, sest Põlva valla uued juhid on teinud ettepaneku rajada riigimaja hoopis keskväljaku äärde. Selle teises servas on aga juba mõnda aega tagasi välja vaadatud koht omavalitsuse administratiivhoone jaoks.
Inimene harjub kõigega – nii inimtühja linnaväljaku kui ka seda ümbritsevate, meile kõigile vajalike hoonetega.
Kuna reedel Põlvat külastanud riigihalduse ministri Jaak Aabi esimene vastukaja pakkumisele oli igati soosiv, võib kahe uhke hoone kerkimine seni küll nii kohalike kui ka maakonnakeskuse külaliste silma rõõmustanud, aga suhteliselt vähest kasutamist leidnud keskväljaku äärde isegi teoks saada. Ning kui platsi teise serva ka kohvik kerkib, võibki arhitektide algne mõte linnaruumi elavdamisest tasapisi täide minna.
Kui ehitus aga ühel päeval juba silmanähtavas kauguses paistab, ennustan seniste arengute põhjal järjekordset pahameeletormi. Ja seda mitte ainult opositsiooniliste vallavolinike, vaid ka teiste kohalike elanike seas.
«Kuidas ma lähen oma lapse või sõpradega väljakule aega veetma, kui ametnikud iga meie liigutust aknast passivad?» Või siis: «Kuhu ametnike ja ametiasutuste külastajate autod ära mahtuma peaksid?» küsitakse kindla peale.
Pakun taoliste küsimuste esitajatele omalt poolt ka vastuse. Usutavasti kehtib sellelgi juhul, kui plaan teoks saab, et inimene harjub kõigega – nii inimtühja linnaväljaku kui ka seda ümbritsevate, meile kõigile vajalike hoonetega.