NÄDALA NÄITLEJAD ⟩ Miks üks «1917» poistest nii tuttav näib ja kuidas mõjus näitlejaile kaevikus kükitamine?

«1917» jutustab loo kahest Briti sõdurpoisist, kellele antakse esimeses maailmasõjas võimatuna näiv ülesanne: toimetada sügavale vaenlaste territooriumile sõnum, mis ennetaks omade langemist surmavasse lõksu. Selleks, et seiklus üles filmida, kulus filmi tehnilisel meeskonnal tohutult aega ja planeerimist (vt videosid allpool), ent ega polnud ülesastumine mingi meelakkumine ka näitlejaile, kel tuli esiteks pool aastat proove teha ja siis otsa veel mullu aprillist juunikuuni poris püherdada ja kaevikutes kügeleda, püüdes selle kogu sõjakaoses mitte oma teksti ära unustada. Kuigi noormeeste näitlejatöösid nominatsioonidega pärjatud pole, siis väärivad noormehed siiski aplausi ja ennustust, et neid tulevikus suur tulevik võiks oodata. 

Noored näitlejad George MacKay ja Dean-Charles Chapman on paljudes intervjuudes rääkinud, et filmimise ajal tabas neid ohtralt nn tõehetki, kus sõjategelikkuse õudus neile kohale jõudis: iseäranis see, kui vaevaline pidi kaevikuis vindumine olema vaimselt kõikidele neile noortele sõduritele, kel polnud aimugi, kui kauaks neile veel elupäevi on andnud, kuid kes pidid sellegipoolest suutma oma eluvaimu ärksana hoida. Iseäranis lähedaseks sai sõdurite mälestusega Chapman, kes avastas, et üks meestest, kelle kogemusi oli kirjeldatud memuaarides, mida ta filmiks valmistudes luges, oli tema enda lihane vaarisa.

Entertainment Weekly intervjuu filmitegijatega:

George MacKay

27-aastane näitleja on pärit Londonist ning puutus filmitegemisega kokku juba varakult, kuna tema ema on kostüümikunstnik ning isa võtteplatside valgustaja. Juba 10-aastaselt sai poiss kaaluka rolli filmis «Peeter Paan» (2003) ning on mänginud üksjagu ka teleekraanil. George on mänginud kõrvuti mitmete nimekate tegijatega, sealhulgas Tim Roth, Chiwetel Ejiofor, Clive Owen ning Saoirse Ronan. Tema vahest kuulsaim filmiroll on seni olnud filmis «Captain Fantastic» (2016), kus ta mängis koos Viggo Mortenseniga. 

Huvitav fakt: lisaks rollile esimese maailmasõja filmis, on noormees mänginud ka teise maailmasõja teemalises filmis ning kehastanud 2018. aasta draamas «Where Hands Touch» noort natsi, kes armus segaverelisse neidu.

Ta kandideeris 2014. aastal BAFTA tõusva tähe auhinnale ning 2017. aastal Cannes'i filmifestivalil analoogilise Trophée Chopardi preemia.

Dean-Charles Chapman

22-aastane Essexist pärit näitleja tegi oma läbimurde filmi asemel hoopis teatrilaval, astudes Londonis West Endis lavale kuulsa muusikali «Billy Elliot» peaosas. Televaatajatele on noormees tuttav arvatavasti ennekõike aga Tommen Baratheonina megasarjast «Troonide mäng» – kui kellelegi tundus, et noormees justkui kedagi meenutab. Kes ei mäleta, siis oli Tommen arvatavasti sarja üks traagilisemaid tegelasi, kes verinoorena end aknast vabasurma kukutas.
 

Huvitav fakt: Chapman oskab hästi iiri aktsenti imiteerida ning see on ka nipp, millega ta «1917» režissööri ära võlus.

Draamas astuvad üles ka inglise tippnäitlejad Benedict Cumberbatch ja Colin Firth, samuti Andrew Scott ning Richard Madden (kes samuti «Troonide mängust» tuule tiibadesse sai), kuid et mitte filmielamust rikkuda, siis tasub kõigil kinos ise näha, mis rollides nad üles astuvad.

Bondi-filmide «Spectre» ja «Skyfall» (aga ka Oscaritega pärjatud «American Beauty» ja sõjafilm «Jarhead») režissöör Sam Mendes püstitas oma uusima mängufilmiga endale ja kaameratiimile hullumeelse ülesande: filmida lahingutegevust katkematu kaamerapildina.

Erakordseks teebki filmi lisaks suurepärastele näitlejatele just kaameratöö, mis on usaldatud Mendese sagedase paarimehe, operaator Roger Deakinsi («Blade Runner 2049», «Skyfall», «The Big Lebowski», «Fargo») kätesse. 70-aastane vanameister ning Mendes leiutasid viisi, kuidas jutustada sõdurpoiste lugu nii, et see jõuaks vaatajateni maksimaalselt haaraval ja naturaalsel viisil – katkematu pildina, kus on minimaalselt montaaži. See tähendas aga kaamerameeskonnale ja näitlejaskonnale kohutavalt väljakutsumusterohket tööperioodi: kaevikutes, mudas ja vees tuli veeta lugematuid tunde ning seda olukorras, kus otsustav roll oli jäetud ilmataadile: kuna eesmärk ei võimaldanud võtteplatsil enamasti valgustust kasutada ning järgnevuse jaoks oli tarvis oodata, millal taevas on selline nagu vaja. See omakorda tähendas, et kui tarvis oli pilvist taevast, aga seal siras päike, siis tuli muudkui passida ja olude klappides tegutseda sekundipealt. 

Vaata välkdokist ehk featurette'ist, mismoodi filmitiim mudas müttas:

Operaator Roger Deakins räägib, mismoodi kaameratöö valmis:

Apollo Kinodes alates 10. jaanuarist 2020.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.