Lahed loksusid abielusadamasse

Ent juba siis oli Raido teinud otsuse Grete kätt paluda. Päev oli tavaline. Täiesti tavaline. Kuni mees küsis naiselt, kes suigutas last unne, järsku midagi täiesti ... üllatuslikku. “Kui kaua sul läheb?” Mis küsimus see on, mõtles Grete ühtäkki. Nii ootamatu. Järgnev oli aga veelgi etteaimamatum. “Mängis meie laul. Laual oli küünaldest tehtud süda ja selle juures karbike. Mees siis põlvitas ja küsis, kas ma olen nõus temaga terve elu veetma ja abielluma.” Nii? Grete ei saanud sõnu suust, pisarad, need muudkui voolasid. “Jah, loomulikult,” kõlas naise suust. Käepalumise ajal olid nad koos olnud aasta. Läks veel üheksa, enne kui nad astusid pühasse liitu.