Galerii: politseikopter maandus Porkuni lähedal maanteel avariipaigas

Copy
Liiklusõnnetusse sattunud naine raputas meeleheitlikult raskesti vigastada saanud kaasat. Seda ei tohiks teha.
Liiklusõnnetusse sattunud naine raputas meeleheitlikult raskesti vigastada saanud kaasat. Seda ei tohiks teha. Foto: Vladislav Musakko

Täna lõuna ajal maandus politsei- ja piirivalveameti helikopter Saksi–Porkuni tee Metskonna ristmikul, et viia Tallinnasse liiklusõnnetuses rängalt vigastada saanud inimene.

Tegemist oli õppusega Kopter, mille legendi järgi kihutas sõiduauto suurel kiirusel teelt välja vastu puud. Tugevalt deformeerunud sõidukis oli kaks inimest, kelle kättesaamiseks pidid päästjad auto tükkideks lõikama. Ühe kannatanu vigastused olid niivõrd rasked, et ta vajas kiiret transporti Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Sellist õppust kavandati maakonda juba ammu, kuid see on halva ilma tõttu ära jäänud. Tänasel, kolmandal katsel selle korraldamine õnnestus.

Esimene õppus Kopter aga peeti juba eelmise aasta 7. oktoobril, mil operatiivteenistused testisid liiklusõnnetuses raskelt kannatada saanud patsiendi lennutransporti sündmuskohalt regionaalhaigla traumakeskusesse.

"Mida kiiremini traumapatsient jõuab kõrgema etapi haiglasse, seda suuremad on inimese ellujäämisvõimalused," rääkis regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja ja õppuse peakorraldaja Arkadi Popov. "Seetõttu otsustasime ka Eestis testida raskesti vigastatute transportimist kopteriga otse sündmuskohalt traumakeskusesse. Konkreetse testlennu eesmärk oli teada saada, kui palju kopteritransport Tallinnast 70–110 kilomeetri raadiusest reaalselt ajavõitu toob võrreldes reanimobiiliga ning kuidas asutustevaheline koostöö sujub."

Politsei- ja piirivalveameti kriisimeeskonna juhi Marti Magnuse sõnul pole raskelt vigastatud inimestega liiklusõnnetused politseile paraku erandlikud, kuid varasemalt ei ole lennusalga kopter automaatselt sellistele õnnetustele reageerinud. "Kopteri kaasamine vigastada saanud inimeste abistamiseks eeldab kõigilt reageerivatelt ametkondadelt kiiret infovahetust ja tarka olukorra juhtimist sündmuskohal," ütles Magnus. Tema sõnul võivad peamisteks takistusteks osutuda halvad ilmastikutingimused, millest tulenevalt ei saa kopter lennata, ja õnnetuspaigas sobiva turvalise maandumisplatsi puudumine.

Eelmisel aastal toodi kriitilises seisundis patsiendid kopteriga haiglasse rohkem kui sajal korral ja haigekassal kulus selleks pool miljonit eurot.

Regionaalhaiglal on Eestis ainsana ööpäevaringne valmisolek ja töötajad, kel on eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimustes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles