Raivo Aeg: alkolukud autodes kohustuslikuks (2)

Kas seadus peaks olema liiklushuligaanide ja roolijoodikute osas karmim? 

Eks ühiskonna sotsiaalne küpsus ja sotsiaalne vastuvõtlikkus ole ajas ka muutuv. 

Mõni aeg tagasi, kui Urmas Reinsalu justiitsminister oli (2015. aasta aprillist 2016. aasta novembrini – toim), tuli ta välja seaduse karmistamise eelnõuga. Siis oli ühiskonnal aga vastupidine seisukoht – et Reinsalu tahab roolijoodikuid represseerida.

Kindlasti tasuks see seadusandluse karmistamise mõte taas üles tõsta. See, et joobes juhtide süül juhtuvad rängad avariid, on talumatu.

Eelnõu tuleks uuesti üle vaadata, hinnata ja vajadusel seda ka täiendada. Kui seda kiirkorras teha, usun, et see eelnõu on võimalik kiirkorras vastu võtta isegi enne riigikogu suvepuhkust.     

Karistuspoliitika mõjutab aga siiski eeskätt seadusekuulekamat inimest, kes ei taha järgmine kord karistatud saada. Kui inimene on korduvalt seadust rikkunud ja teda on korduvalt karistatud – järelikult pole karistus talle mõjunud.

Et sellised õnnetused, nagu laupäeval Saaremaal juhtus, ei korduks, on tarvis kompleksset lahendust. 

Üks asi on muidugi seadusandluse pool, karistuspoliitika.

Teine võimalus on erinevad sotsiaalsed koolitused, teraapiad, psühholoogiline abistamine. Samuti oleks ehk vajalikud füüsilised takistused, et joobes inimesed kas ei läheks või ei pääseks rooli.  

Miks mitte muuta kõigis autodes alkolukk kohustuslikuks? Et alkoholijoobes olles lihtsalt poleks võimalik autoga sõitma minna, kuna auto ei käivitu. 

Isegi kui krooniliselt roolijoodikult eluks ajaks juhtimisõigus ära võtta – kui ta end täis joob, siis teda ei huvita, kas tal on juhtimisõigus või mitte. Kui tal on auto, millega sõita, läheb ta ikkagi.

Kõige tõhusam on aga muidugi ühiskondliku hoiaku kujundamine roolijoodikute suhtes.