Kiviõli õpetaja Anu Vau: "Lüganuse kogukond vajab Eesti riigilt tuge!" (1)

Üleüldse on jäänud mulje, et päris paljudel inimestel polegi täit arusaama, mida õpetajatöö endast õieti kujutab. Valdavalt oleme kõik olnud klassiruumis õpilase rollis ja näinud vaid seda poolt õpetajatööst, mis klassiruumis toimub, aga et õpetaja on lisaks sellele ka tavaline kodanik kõigi kodaniku õiguste ja loomulikult ka kohustustega, tuleb nii mõnelegi suure üllatusena. Praeguste Kiviõli kooliga, minu kooliga, seotud sündmuste valguses võtsin taas ette Eesti õpetajaeetika koodeksi ja Eesti Vabariigi põhiseaduse, et kinnitust saada – õpetaja pole pelgalt tunniandja, ka õpetajal on kodanikuõigused.

Eesti Põhiseaduse paragrahv 13 sätestab, et „Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.“ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest.

Alates 5. detsembrist 2019 ootame riigi ja seaduse kaitset, sest kohalik omavalitsus, Lüganuse vallajuhid on meile liiga teinud.

Arvatavasti nii mõnigi eestimaalane peab Ida-Virumaad peaaegu välismaaks ja kindlasti on neidki, kes kordagi Ida-Virumaale sattunud pole. Kindlasti võiksid olla nii pilgud, sõnad kui ka jalad meie suunas haridusminister Mailis Repsil ja riigihalduse ministril Jaak Aabil. Vaikus. Ei ole kuulda, ei sõnade ega sammude kaja. See olukord ei sisenda kodanikuna just väga suurt usku meie riigi õiglasesse toimimisse.

Miks vajab Lüganuse kogukond just nüüd ja praegu Eesti riigilt tuge?

Alates 5. detsembrist 2019 ootame riigi ja seaduse kaitset, sest kohalik omavalitsus, Lüganuse vallajuhid on meile liiga teinud. Praegu on kalendrilehel juba uue, 2020. aasta teine nädal ette keeratud, aga kaitset riigivõimu omavoli eest pole sellesse kaugesse Eestimaa nurka jõudnud. Nojah, eks teed ole viletsad ja vahemaa Tallinna ja Ida-Virumaa vahel on oluliselt pikem kui Ida-Virust Tallinnasse liikumisel.

Kui taas põhiseadusesse põigata, siis võib sealt lugeda, et „Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus“. (Eesti Vabariigi põhiseadus § 14.)

Kuis toimida olukorras, kui seesama õiguste tagaja, KOV, on ise seaduserikkuja rollis?

Õiglus

„Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist.“ (Eesti õpetajaeetika koodeks)

Lüganuse vallavalitsus vallandas meie kooli direktori ilma igasuguste järelepärimiste ja diplomaatiliste aruteludeta. Seda, mis saab koolist edasi, kui keset õppeaastat puudub juht, ilmselgelt ei arutatud. Vallandamise põhjendused olid otsitud, põhjendused ei pidanud vett, rääkimata sellest, et vallandamisotsuse seadusepügala (Töölepingu paragrahv 88 lõike 1 punkt 5) kohaselt on direktor Uustalu „pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu”.

Meie meeskonna liikmele, direktorile, on tehtud ülekohut ja ta on vallandatud seadusevastaselt. Õpetajad taotlevad selle konflikti õiglast lahendamist.

Kuis üks kodanik, kellele on liiga tehtud, kelle õigustunnet on riivatud, saab oma meelsust valitsejateni viia? Õpetajate jaoks esmajärjekorras mõistliku arutelu ja diplomaatilise dialoogi vormis. Mida teha olukorras, kus vastaspoolel pole aimu diplomaatiast, õiglusest ega ka mitte aususest? Mida teha siis, kui kõik arukad lahendused on ammendatud, aga õiglus on jalule seadmata?

Iseseisvus

„Õpetaja iseseisvus tähendab, et tal on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele. 

Õpetaja toetab isikliku arvamuse kujundamist ja julgeb oma veendumusi väljendada. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele.“

Õpetajal on õigus oma veendumustele, õpetaja julgeb oma veendumusi väljendada, sestap langetasime otsuse streikida. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on streik „töötajate v. töötajate ühingu algatatud ajutine kollektiivne töökatkestus seatud eesmärgi saavutamiseks.”

Mis on Kiviõli I Keskkooli õpetajate eesmärk?

Meie, Kiviõli I Keskkooli õpetajad leiame, et töötajate huvides ei ole küsitavatel asjaoludel kooli juhi vahetus. Töötajate huvides on õiglaste töösuhete toimimine. Me tahame tagasi oma meeskonna liiget – direktorit. Me seisame oma veendumuste ja väärtushinnangute eest.

Vallajuhid leidsid, et neil on täielik õigus kasutada valla rahasid ning tellida õigusabi, et selle abil meie streik ebaseaduslikuks kuulutada. Selle asemel, et kutsuda dialoogile, et arutada kahe osapoole vahel võimalikke lahendeid, peeti ainuõigeks sammuks kulutada raha õigusabile. Lisaks sellele kasutas vallavanem Viktor Rauam õigusabi vastust meie hirmutamiseks 7. jaanuari läbirääkimiste laua taga, öeldes, et on juba koostanud avalduse kohtule ning on kohe vajutamas arvuti Enter-nuppu, et 42 streikivat õpetajat kohtusse kaevata. Selle ähvardusega püüdis Rauam saavutada streigi ärajätmist.

Kuidas tundub, kas taoline käitumine on väärikas?

Väärikus

„Õpetaja austab oma partnereid ja toimib taktitundeliselt. Õpetaja märkab ahistamist ja sekkub selle tõkestamiseks. Tal on kohustus vastu hakata inimväärikust kahjustavatele muudatustele hariduselus.“

Enne 13. jaanuari streigi algust kutsusime (pange tähele, et õpetajad on need, kes otsivad võimalusi diplomaatilisteks läbirääkimisteks!) vallajuhid taas läbirääkimiste laua taha, et tulla välja omapoolse kompromissettepanekuga. Vallajuhid on oma väljaütlemistes sõnastanud selle, kuidas nad hoolivad koolirahust ja õpilaste heaolust, seejuures meile, õpetajatele, mõista andes, et meie ei täida oma kohust ja rikume streigiga koolirahu ja katkestame õppetöö. Vaatamata kohtusse kaebamise ähvardustele oleme jäänud oma nõudmise juurde ning püüdnud taktitundeliselt äratada ka teise poole südametunnistust. Oleme kogu protsessi jooksul lähtunud sellest, et kõigepealt tuleb kasutada kõiki diplomaatilisi võimalusi ja streik on absoluutselt viimane õlekõrs, kui tõepoolest midagi muud enam üle ei jää. See, et 13. jaanuaril streigi ära jätsime, pole põhjustatud asjaolust, et oleksime kartma löönud, vaid sellest, et uskusime 7. jaanuari läbirääkimistel vallavanemat, kes andis mõista, et kohtumisel Heidi Uustaluga on ta igati valmis tegema kõik selleks, et meie kompromissettepanek täita. Õpetajate kompromiss seisnes selles, et vallavalitsus määraks Heidi Uustalu direktori kohusetäitjaks, kuni käesoleva õppeaasta lõpuni, et saaksime täita kooli tegevusplaani ning viia lõpuni selleks õppeaastaks algatatud projektid. Palusime vallavanemal juba enne Heidi Uustaluga kohtumist uurida õiguslikke võimalusi antud ettepaneku täitmiseks. Vallavanem läks kohtumisele ette valmistamata, ilma igasuguse omapoolse ettepanekuta. Ainus, mida vallavanem soovib, on see, et Heidi Uustalu loobuks oma kohtuhagist. Aga et tunnistada langetatud otsuse ebaseaduslikkust ning sõlmida kohtuväline kokkulepe.....ei, see ei tule Viktor Rauami puhul kõne allagi.

Kas vallavanem soostus Heidi Uustaluga kohtuma vaid seetõttu, et õpetajad streigist loobuksid? Kas tal polnudki plaanis Heidi Uustaluga kohtumisel mingeid tingimusi arutada? Partnerite austamine? Väärikas käitumine?

Ausus

„Ausus on eelduseks usaldusele, seepärast peab õpetaja sõna ja vastutab oma sõnade eest. 

Õpetaja on aus ja heasoovlik ning soodustab probleemide avameelset arutlemist. Õpetaja taunib silmakirjalikkust ja väldib intriige ning ei kiida heaks kadedust ja kahjurõõmu. Õpetaja toetab ja motiveerib arukust ning tunnustab mõõdukust ja tasakaalu.“

Ausus on kogu selle tüli üks olulisemaid märksõnu. Ilmselgelt poleks me praeguste sündmuste keerises, kui Lüganuse vallavalitsus teaks, mis on ausus, härrasmehelikkus, diplomaatia. Õpetajad on kogu protsessi jooksul pidanud oma sõna, vaatamata vastaspoole petmisele, hämamisele ja sõna otseses mõttes valetamisele.

Nii suuri muutusi kaasa toovaid protsesse ei alustata kohaliku klatši või kusagilt kellegi käest kuuldud info põhjal. Vastaspoole argumendid: paljud lapsevanemad; mitmed sõnumid; palju kirju; telefonikõned mures lapsevanematelt keset ööd, suur toetus – kui palume dokumenteeritud tõestust, nimesid või allkirju, siis neid ei ole, ega tule. Põhjuseks teate mis?! Põhjendus on see, et kui direktor Heidi Uustalu peakski miski ime läbi oma ametikoha tagasi saama, siis hakkab ta kiusama ja hirmutama! Just nii Lüganuse vallavalitsuses asju aetaksegi - hirmutamine, kiusamine, ebaausus – ja arvatakse vaikimisi, et ka mujal viljeldakse sama juhtimiskultuuri.

Kus on vallavalitsuse tõestus oma väidetele? Kus on toetusallkirjad? Kus on dokumenteeritud sõnumid, telefonikõned? Ja lõppeks, mis motiveerib kohalikku võimu selliselt käituma? Kes sellest otsusest kasu lõikab?

Hiljuti sattusin Sirbist lugema Margus Oti arutlust vehmidest. Ei, seda mõistet sõnaraamatust ei leia. Vehm on Oti sõnul natuke-inimene, kelle omaolu nõuab teise inimese vaenamist, alandamist, kiusamist. Kui taolisest tegevusest kasu lõigata, siis võib rääkida rõhumisest, kui miskit kasu ei saada, siis on tegu vimm-inimestega. Lüganuse vallavalitsuses kipub kaalukauss langema vehmide kasuks, küllap on nende hulgas nii isikliku kasu saajaid (rõhujad) kui ka vimm-inimesi. Neil on oma eksistentsiks vaja teiste inimeste nõrgestamist, vimm-inimesed elavad teiste arvelt.

Kes vallavalitsuse tehtud otsusest kasu saavad? Kellele on antud otsus hea? Missugust kitsaskohta selline otsus ravib? Mil moel muudab Kiviõli I Keskkooli olukorda paremaks?

Kiviõli I Keskkool toimib alates 5. detsembrist ilma juhita. Vallavalitsus, kes rõhutab, et on kooli pidaja ja seetõttu võib direktoriga teha, mis tahab, pole suutnud määrata ametisse direktori kohusetäitjat. Kooli saadetakse dokumente, mis on vastuolus seadustega, dokumente, mida pole võimalik täita. Milline osapooltest on oma kohustused unustanud või neid vääriti tõlgendanud? Õpetajad või vallavalitsus?

Konkurss uue direktori leidmiseks on välja kuulutatud ning tähtaeg on 15. jaanuar. Heidi Uustalu ja vallavanem Rauami kohtumise tulemiks oli see, et vallavanem võttis Uustalu nõudmiste üle järele mõtlemiseks aega 17. jaanuarini (!).

Miks ei võtnud vallavanem endale direktori vallandamisotsust tehes sedavõrd pikka mõtlemisaega, et konsulteerida juristidega, arutada asja õpetajaskonnaga, kogukonnaga?

Kuis tundub, kas hämaval ja oma töö petturlusele üles ehitanud vallvalitsusel on miski salaplaan? Mõisted ausus, väärikus, õiglus pole ju neile tuttavad!

Kas Lüganuse vallajuhid on hõikunud vale puu all?

Multifilmis „Lotte ja kuukivi saladus“ esitab onu Klaus mitmeid rännutarkusi. Üks neist, rännutarkus nr 1 ütleb, et hambaharja leiab kuuse otsast. Kui vale puu all hõikuda, saab hambaharja asemel seebi. Mulle tundub, et Lüganuse vallavalitsus on hõikunud vale puu all, hambaharja nad igal juhul selle puu all hõikudes saanud pole ja ega seepigi mitte, küll aga on puu otsast alla hõigutud kogukonna pahameel.