Tõnis Oja: börsifirma sirm
11. jaanuar 2020, 10:56
/nginx/o/2020/01/11/12866077t1h224a.jpg)
Reedesest Äripäevast lugesin lõpuks ometi ülestunnistust selle kohta, mida olen kahtlustanud, tegelikult teadnud ja millest kirjutanud juba üle 20 aasta, aga mida varem pole mitte keegi tunnistanud. Lõpuks ometi tegi seda Tallinki suuromanik ja endine pikaaegne tegevjuht Enn Pant.
Kui oma olemuselt on börsifirma avalik ettevõte, siis börsiettevõtete juhid kasutavad börsireegleid, et informatsioon ettevõtte kohta peab olema kättesaadav kõigile võrdselt, hoopis ettekäändeks avalikkusega mitte suhelda. Reedel avaldatud Äripäeva usutluses tunnistab Enn Pant, et börsifirma staatus teeb suhtlemisel nende elu mugavamaks.
«Mugavamaks, sest maru lihtne on selle taha peitu pugeda,» tunnistas ta, vastates ajakirjaniku küsimusele, kas börsifirma staatus teeb elu mugavamaks või tahaks ta ehk teinekord rohkem öelda.
Nii on. Aastakümneid on juhid peitnud ennast börsifirma sirmi taha, selleks et mitte avalikkusega suhelda ega selgitusi anda. Olgem ausad, üks suuremaid vaikijaid ja selgituste mitteandjaid on olnud Tallink ja Enn Pant ise. Näiteks jättis Tallink veidi üle kahe aasta tagasi enam kui 11 000 aktsionäri teadmatusse, mida tähendas krüptilise sisuga börsiteade võimalike strateegiliste valikute kohta.
Börsiettevõtete juhid kasutavad börsireegleid, et informatsioon ettevõtte kohta peab olema kättesaadav kõigile võrdselt, hoopis ettekäändeks avalikkusega mitte suhelda.
Nii mõnigi spekuleeris ja panustas sellele, et see tähendab ülevõtmispakkumisega börsilt ära viimist, mis kergitas laevafirma aktsiat märgatavalt. Kuna strateegilistest valikutest midagi välja ei tulnud, aktsia hind kukkus ning ülevõtmisele panustanud spekulandid kaotasid raha.
Tõsi, pärast strateegiliste valikute mitteleidmist on suhtlus muutunud avalikumaks. Avatud ei ole mitte üksnes juhikohale asunud Paavo Nõgene, vaid ka Enn Pant suhtleb avalikkusega palju rohkem kui varasemal ajal, kui ta oli Tallinki tegevjuht. Mis aga veel naljakam, börsifirma sirmi taha on pugenud ka välismaiste börsifirmade siinsete tütarettevõtete juhid, kes näiteks hoiduvad ettevõtte tulemustest rääkimast enne 1. juulit, mil majandusaruande avaldamist nõuab seadus.
Olen aastate jooksul küsinud kevadkuudel mitmelt siinse ettevõtte juhilt ettevõtte eelmise aasta kasumi- ja käibearve ning olen vastuseks saanud jutu, et ei saa avaldada, sest börsiettevõtte staatus ei luba. Kui aga juhtisin tähelepanu, et nende emaettevõte on juba ammu oma majandusaruanded avaldanud, pobiseti midagi konkurentidest, kes saavad liiga vara olulist infot.
Põhjendused olid absurdsed, sest Eestis on vaid mõni üksik välisbörsil noteeritud ettevõtte tütar, kelle käibe- ja kasumiarvud on nii suured, et need võiksid emaettevõtte tulemusi ja aktsia hinda mõjutada.