Ühe arsti arvamus: kliinikumis on otsekui kuningriigid, aga koostöö kuningate vahel on kehvake (2)

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Hetk TÜ Kliinikumi peamaja kõrges galeriis, kus uued juhid kliinikumiperele oma tervitussõnu lausuvad. Kliinikumi uus juhatus, mille esimees on täna umbusaldusavalduse saanud Priit Eelmäe, alustas tööd 2018. aasta oktoobris.
Hetk TÜ Kliinikumi peamaja kõrges galeriis, kus uued juhid kliinikumiperele oma tervitussõnu lausuvad. Kliinikumi uus juhatus, mille esimees on täna umbusaldusavalduse saanud Priit Eelmäe, alustas tööd 2018. aasta oktoobris. Foto: Kristjan Teedema

Kui inimesi hakatakse nende harjunud ametikohtadelt lahti kangutama, siis loomulikult ei meeldi see neile, kommenteeris meeleolusid Tartu ülikooli kliinikumis üks arstidest, kes on mõtteid vahetanud ka oma kolleegidega, kuid kes selles loos soovis jääda anonüümseks.

Kliinikumi juhile Priit Eelmäele esitati täna teatavasti umbusaldusavaldus, millele kirjutasid alla 16 kliiniku juhid.

«Paljud neist juhtidest on ametis olnud kümme ja rohkem aastat. Ja ma usun, et paljud neist on arvestanud, et nad on veel kümme või 20 aastat ning lähevad sealt rahulikult pensionile, aga ...» rääkis ta. «Aga nii see asi olema ei peaks. Kui inimesed istuvad ühe ja sama koha peal väga kaua, siis nad paratamatult manduvad, neil puudub edasine motivatsioon arendamaks ennast või oma alluvaid või struktuurüksust. Ma olen veel paljude arstidega sellest rääkinud ja pigem on arstid seda meelt, et juhtkonda peaks kindlasti vahetatama.»

Kõneleja võrdles Tartu ülikooli kliinikumi Tartu ülikooliga, kus valdkondade juhte vahetatakse ja samuti ülikooli rektorit. Kõik saavad aru, miks lepingud on tähtajalised.

Umbusalduse taga on kõneleja meelest samuti see, et kliinikute juhid võisid eeldada, et muutuste eel tekib pikem diskussioon. «Ma olen kuulnud, et selle otsuse esitas Priit Eelmäe järsult. Ma seal juures ei olnud, seega ei saa seda hinnata ega kommenteerida. Aga nad ilmselt ei olnud nõus sellega, kuidas see otsus tehti ja millise tähtajaga. Nüüd on selgunud, et vaid kaks kuud on aega. Nad ehk lootsid, et see tähtaeg on kaugemal, aasta lõpus näiteks. Või et see venib veelgi. Aga praeguse juhatuse poolt vaadates tuleb küsida: mida siin venitada? Kui inimesed teavad, et nad niikuinii peavad lahkuma, siis ega nad ju hakka eelseisval aastal midagi suurt ette võtma. Mis oleks nende motivatsioon? Võib-olla vaid kaikaid kodarasse loopida.»

Kõnelejale tundus, et vastaseis on natuke ka isikutevaheline, kuna seesama, umbusaldusavaldusele alla kirjutanud seltskond ei võtnud uue juhatuse ametisse saamist väga hästi vastu.

«See, et sa hea spetsialist oled, ei tee sinust ilmtingimata head juhti,» arutles ta veel. «Kliinikumi struktuuriüksused on saavutanud praegu ju lausa kuningriigi staatuse. Ja igal kuningriigil on kuningas. Nende kuningriikide vaheline koostöö on aga kehvake. Kokkuvõttes kaotab sellest kliinikum ja kaugemas perspektiivis kaotavad ka patsiendid,» leidis ta.

«Isikikult ma arvan, et siin jõutakse teatavale kompromissile, et ehk aprilli asemel pannakse lõpptärminiks kas juuni või juuli, mis iganes. Ega see kolm kuud anna kellelegi midagi juurde, ei haigla ega osakonna ega mitte ühegi kliiniku jaoks ei ole see mingi võit. Lihtsalt venitame seda kummi aga edasi ...»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles