Hispaania pöörab vasakule, parlament kinnitas Sáncheze koalitsiooni Podemosega (2)

Copy
Hispaania sotsialistist peaministri kohusetäitja Pedro Sánchez (vasakul) võtab vastu õnnitlusi oma koalitsioonipartneri Podemose juhilt Pablo Iglesiaselt.
Hispaania sotsialistist peaministri kohusetäitja Pedro Sánchez (vasakul) võtab vastu õnnitlusi oma koalitsioonipartneri Podemose juhilt Pablo Iglesiaselt. Foto: AFP / Scanpix

Hispaania parlament kinnitas täna napi häälteenamusega sotsialistide liidri Pedro Sáncheze uuesti peaministriks, tehes lõpu pea aastaseks veninud määramatusele.

Sánchez, kel on kavas moodustada vähemusvalitsus vasakäärmusliku erakonnaga Podemos, sai 350-kohalises parlamendis 167 toetushäält. Vastu hääletas 165 ja erapooletuks jäi 18 seadusandjat - Kataloonia ja Baski iseseisvuslased.

Loodav valitsus oleks Hispaania esimene koalitsioonivalitsus alates 1975. aastast, mil riik asus pärast diktaator Francisco Franco surma demokraatia teele.

Sánchez kaotas pühapäeval esimese parlamendihääletuse, sest siis oli tal vaja absoluutset enamust ehk 176 häält.

Hispaanias ei ole olnud korralikku valitsust peaaegu kogu eelmise aasta jooksul, sest patiseisuga lõppesid nii aprilli- kui novembrivalimised.

Sáncheze Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) võitis 10. novembri valimised, kuid parlamendis on tal vaid 120 kohta, kolm vähem kui aprillivalimiste järel. PSOE on sõlminud koalitsioonileppe vasakpoolse Podemosega, kes võitis 35 mandaati.

Kahel erakonnal kokku on 155 parlamendikohta, kuid Sánchez kauples toetuse või erapooletuse välja ka mitmelt väikselt piirkondlikult parteilt. Erapooletuks jäid Kataloonia iseseisvuslaste partei ERC 13 ja baskide erakonna Bildu viis saadikut.

Koalitsioonierakonnad lubavad tõsta alampalka, kergitada kõrgepalgaliste ja suurettevõtete makse ning tühistada 2012. aasta tööturureformi sätted, mis võimaldavad töötajaid hõlpsamini vallandada.

Parteide sõnul on meetmed vajalikud majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, kuid tööandjate lobigrupp CEOE hoiatab, et koalitsiooni majandusprogramm on populistlik ja negatiivse mõjuga töökohtade loomisele.

Koalitsioon tahab tühistada osa majanduskriisi tipphetkel läbi viidud tööturureformist, mille eesmärk oli tööturg paindlikumaks muuta.

Kõrvaldada tahetakse reformi kõige vastuolulisemad sätted, näiteks luba vallandada töötajaid, kes on haiguspuhkusel ja luba töölepingut ühepoolselt muuta.

Ekspeaminister Mariano Rajoy ütles, et tema tööturureform aitas langetada rekordkõrget töötust, kuid kriitikute sõnul viis see palgalanguseni ja ebastabiilse, ajutise töö kasvuni.

Sancheze uus valitsus plaanib taas tõsta ka miinimumpalka, mille ta tahab parlamendi ametiaja lõpuks 2024. aastal viia 60 protsendini keskmisest kuupalgast, mis praegu on 1970 euro juures.

Sancheze eelmine valitsus tõstis miinimumkuupalka 22 protsenti 1050 euroni.

Koalitsioon lubas siduda pensionid taas inflatsiooniga, millest see 2014. aastal lahti ühendati.

Valitsus tahab tõsta ka üle 130 000 eurose aastasissetulekuga inimeste tulumaksumäära ja seada minimaalseks ettevõtte tulumaksuks 15 protsendi, samas kui pankade ja energiafirmade tulumaks oleks 18 protsenti.

Eesmärk on ennetada maksusoodustuste ja seaduslünkade kasutamist, millega firmad väldivad praeguse 25-protsendise maksumäära maksmist.

Hispaania suurim ametiühing CCOO nimetas valitsuse programmi positiivseks, kuid kritiseeris selle vähest ambitsioonikust maksuvallas. Hispaania maksumäärad on Euroopa keskmisest madalamad, märkis ametiühing.

Valitsus tahab anda aina kasvavate üürihindadega linnadele ka õiguse kehtestada ajutised üürilaed.

Madridi ja Barcelona üürihinnad on viimastel aastatel järsult tõusnud, osalt tulenevalt kodude turistidele pakkumisest platvormidel nagu Airbnb, mis on vähendanud pikaajaliseks üüriks vaba kinnisvara hulka.

Ettepanek on vihastanud kinnisvarasektorit, mille sõnul vähendaks see investeeringuid ja kinnisvara üürimiseks ehitamist, tehes seeläbi olukorda vaid hullemaks.

Koalitsioonilepe näeb ette ka eelarvedistsipliini järgimist ja võla vähendamist, ehkki kindlat eesmärki Hispaania riigivõla vähendamisele ei seatud.

Hispaania riigivõlg moodustab pea sada protsenti sisemajanduse koguproduktist ja mullu kritiseeris selle aeglast vähenemist Euroopa Komisjon.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles