Trumpi 52 sihtmärki: milliseid ajaloolisi ja looduskauneid paiku võib tabada USA raketirünnak? (3)

Inna-Katrin Hein
Copy
Droonifoto Iraani pealinnast Teheranist
Droonifoto Iraani pealinnast Teheranist Foto: joyt , via www.imago-images.de / imago images/Panthermedia/Scanpix

Iraani Islami revolutsioonilise kaardiväe kindralmajor Qassem Soleimani, kes juhtis 1998. aastast selle välisoperatsioonide üksust Quds, hukkus 3. jaanuaril USA droonirünnakus Bagdadi lennujaama alal, kus ta auto sai raketitabamuse.

Iraani võimud ähvardasid USAd, et Soleimani tapmise eest makstakse kätte, teatab cnn.com.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas 4. jaanuaril Twitteris, et on võtnud sihikule 52 paika Iraanis, kaasa arvatud kultuuriobjektid, mida rünnatakse siis, kui iraanlased ründavad ameeriklasi või USA varasid vastusena droonirünnakule, milles hukkus kindral Soleimani.

Trumpi arvates vabastas USA maailma ühes suurest terroristist, kes on tapnud nii ameeriklasi kui ka oma kaasmaalasi, kes tema vastu mässu tõstsid.

Trump rõhutas oma tviidis, et USA rünnak on kiire ja halastamatu.

USA president selgitas, et ta valis 52 sihtmärki, sest just nii palju inimesi oli 1979. aastal Iraani pealinnas Teheranis asuvas USA saatkonnas pantvangis.

USA endine saatkonnahoone Iraani pealinnas Teheranis.
USA endine saatkonnahoone Iraani pealinnas Teheranis. Foto: shutterstock.com

4. novembril 1979 tungisid Iraani tudengid, kes toetasid islamirevolutsiooni, Teheranis USA saatkonda ja võtsid seal 52 ameeriklast 444 päevaks pantvangi. Pantvangikriisi tõttu katkesid USA ja Iraani vahel diplomaatilised suhted.

Pärast Trumpi sõnumit hakati sotsiaalmeedias pakkuma, millised need 52 sihtmärki võivad olla.

Esimesena pakuti Iraani kõige pühamat Jamkarani mošeed, kuhu iraanlased tõmbasid punase lipu, mis on tõsise võitluse sümbol ja millega nad andsid ameeriklastele märku, et nad on võitluseks valmis.

See mošee asub Iraani loodeosas Qomis.

Kuna Trump mainis oma tviidis ka kultuuriliselt tähtsaid paiku, siis võivad ta nimekirjas olla kohad, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka. Wikipedia andmetel on Iraanis 2019. aasta seisuga 24 maailmapärandipaika.

Iraan allkirjastas UNESCO maailmapärandi konventsiooniga liitumise 26. veebruaril 1975. Esimene paik, mis Iraanist UNESCO nimekirja kanti, oli Isfahanis asuv Imaami väljak ja mošee, mis rajati 1598–1629, selle ümber on Safavidide dünastia ajastust pärit hooned. See dünastia valitses Iraani alal 1501–1736.

Teine oli Iraani Farsi provintsis asuv kuulus antiiklinn Persepolis, mis oli Ahhemeniidide riigi pealinn. Ahhemeniidide impeerium kestis 550–330 eKr.

Iraanis asuv iidne linn Persepolis, pildil Dariuse palee.
Iraanis asuv iidne linn Persepolis, pildil Dariuse palee. Foto: Roland and Sabrina Michaud / akg/Roland and Sabrina Michaud / akg/Scanpix

Persepolise kõige varajasemad allesolevad ehitised pärinevad 515. aastast eKr. UNESCO võttis Persepolise pärandi nimekirja 1979. aastal.

Kolmas on Choga Zanbil, mis on iidne elamiitide kompleks Khuzestanis. Seal asub üks väheseid alles jäänud Lähis-Ida tsikuraate.

Spekuleeritakse, et Trumpi 52 paiga seas võivad olla need kolm paika, kuid veel teisi, mis on UNESCO pärandi hulgas, samuti looduskaitsealasid ja suurlinnu, kuid mitte militaaralasid. Arvatakse, et USA president tahab hävitada just neid kohti, millega iraanlastel on emotsionaalne ja religioosne side.

Veel on pakutud Trumpi oletatavate sihtmärkidena Golestani paleed Teheranis, šeik Safi al-Din Khanegah mošeed Ardabilis, sassaniidide loodud niisutussüsteemi Shushtaris, Zanjani provintsis asuvat ajaloolist linna Soltaniyeh, Lähis-Ida üht vanemat basaarikompleksi Tabrizis, ajaloolist linna Yazdi ja veel mitut tuntud mošeed.

Iraanis Teheranis asuv Golestani palee 1938. aasta fotol.
Iraanis Teheranis asuv Golestani palee 1938. aasta fotol. Foto: Rights Managed/Mary Evans / Grenville Collins P/Scanpix

On ka neid, kelle arvates võttis Trump sihtmärkide hulka looduskaitsepiirkonnad nagu Tourani biosfääri kaitseala, Qeshmi saar ja seal asuv Hara looduskaitseala, Damavandi mäestikupiirkond ja Ali Sadri koobas.

Võimalik, et Trumpi nimekirjas on ka haridusasutusi, näiteks Teherani üikool.

Veel ei ole selge, millise pöörde USA, Iraani – ja ka Iraagi – suhted võtavad, kuid poliitikavaatlejad on kindlad, et mingi kokkupõrge kuskil veel toimub. 

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles