Eesti jalgpallur lõpetas 25-aastaselt karjääri

Tervislikel põhjustel kõrgliigas mängimisest loobunud Õunap rääkis, et kui mängimise lõpetamise otsus sündis läbi valu, siis pakkumist abitreeneriks asuda ta kaua vaagima ei pidanud.

“Rääkisime peatreener Postiga ning käik tundus õige. Tahan treenerina areneda, mehed on mulle tuttavad. Olen oma keskkonnas ja tunnen end siin hästi,” lausus ta. “Pea ees vette ma ei hüpanud, olen Sander Posti treeningutel abistanud juba varemgi, kui vigastuste tõttu mängupausi pidasin. Tean, mis mind ees ootab ja millega arvestada. Meeskonnas on uusi tulijaid ja säilinud vana tuumik, kellega on hea edasi minna.”

Esindusmeeskonna juures töötamise kõrvalt jätkab Õunap tööd ka oma noortegruppidega. “Minu käe all on väga vahvad grupid, poistel on sära silmades. Mulle väga meeldib ka lastega töötada, nii-et nende juurest ma ei lahku,” kinnitas treener.

Peatreener Sander Post avaldas Õunapiga kokkuleppele jõudmise üle rahulolu.

“Janaril on suur kogemus mängijana, lapsi treenides mitu aastat juba ka treeneritarkust kogunud. Kõigele lisaks olen temaga koos ka ise mängijaleiba söönud,” kõneles Post. “Kõige selle pärast soovisin just Janarit enda kõrvale tööle ja olen rahul, et klubi selleks vahendid ja võimaluse leidis.” 

Miks lõpetas Õunap mängijakarjääri?

Tuleviku üks kogenumaid mängijaid tõdes, et otsus ei tulnud kergelt, vaid sündis sõna otseses mõttes läbi valu.

Õunap tunnistas, et lõppenud jalgpalliaasta oli talle kohati äärmuseni raske. «Olen oma põlvedega hädas olnud juba mitu aastat,» kõneles ta. «Viimase hooaja mängisin peaaegu täies pikkuses valu kannatades, medikamentide toel, ja see oli vaimselt kohutavalt kurnav.»

«Võitlesime kõrgliigasse püsimajäämise nimel ja ma lihtsalt ei suutnud meeskonda alt vedada ning mängisin sellisel moel vooru vooru järel,» kirjeldas 2019. aastal 36 peetud kõrgliiga mänguvoorust koguni 33s platsil käinud ning vaid kahes neist vähem kui täisminutid mänginud Õunap. «Otsustasin siiski juba enne hooaja lõppu, et kõrgliigas jääb see minu jaoks viimaseks. Hooaja järel käisin ka operatsioonil, ent edasi mängimisega kaasnev kõrge risk veel rängema vigastuse tekkimiseks ei jätnud enam ümbermõtlemiseks ruumi: tuli oma keha kuulata ja kõrvale astuda.»

Tuleviku klubist ei kavatse Õunap kuhugi kaduda ning toimetab siin edasi oma teise kutsumuse, treeneritööga, jätkates paralleelselt noorte treenimisega ka UEFA A-taseme treenerilitsentsi omandamist.

«Tahan oma kogemusi noortele edasi anda ning ka ise treenerina kindlasti areneda ja järgmisi samme teha,» kinnitas mängumees. «Mul on praegu treenida kolm noortegruppi ning näen neis palju särasilmseid ja fanaatilisi tulevikutalente. Viljandi jalgpall on ja jääb mu südameasjaks. Ka tahan tänada kõiki Tuleviku poolehoidjaid ja fänne, kes mind läbi aastate südames on kandnud. Aitäh teile!»

Kas Õunap jätkab mängimist mõnes madalama liiga võistkonnas, ei taha ta praegu öelda. «Oma lõbuks ja koos sõpradega võiks millalgi kindlasti edasi toksida, aga praegu keskendun ainult sellele, et tervis korda saada ning oma treeneritööd hästi teha,» lausus ta.

Klubi juhi Raiko Mutle sõnul ei tulnud Õunapi loobumise otsus talle üllatusena, ehkki südames lootis ta, et see pole lõplik. Seetõttu hoiti uue hooaja mängijalepingu pakkumine Õunapi jaoks laual viimase hetkeni.

«Janari-suguseid mängumehi on vähe, neid on raske leida ja selliseid sünnib harva,» nentis Mutle. «Janar on tööeetika etalon. Tema kompromissitu võitlusvaim, tahe minna meeskonna ja kodulinna nimel kas või läbi kiviseina on miski, mida on vaja igas võistkonnas. Mõistan ja aktsepteerin Janari otsust igati, sest tervis on kallis vara. Nukra sündmuse teeb rõõmsamaks teadmine, et Janari näol on tegemist järjekordse Tuleviku legendi staatusesse tõusnud mängijaga, kes oma karjääri lõpetamise järel klubisse jääb ja siin oma väärtusliku panuse annab. Jõudu sulle treeneritöös, Jansa!»

Õunap on Viljandi Tuleviku kasvandik, kes tegi debüüdi täiskasvanute hulgas 2010. aastal 16-aastasena Tuleviku duubelmeeskonna eest teises liigas. Kõrgliigas debüteeris Õunap 2014. aastal Tallinna FC Florat esindades.

Kaks aastat hiljem koduklubisse naasmise järel tõusis Õunap kiiresti meeskonna liidrite hulka ning sai Tuleviku särgis nelja hooajaga kirja 98 kõrgliigamängu, milles lõi kaks väravat.

Eri vanuseklasside noortekoondistes pääses Õunap platsile 17 mängus.