GALERII ⟩ Räpina põlengu põhjustas tõenäoliselt konvektorradiaatori rike

Häirekeskus sai teate Jõe tänaval lausleegiga põlevast hoonest kell 7.59.

«Kui kohale jõudsime, oli tuli katusest väljas. Kuna tegemist oli teise astme tulekahjuga, olid viie masinaga kustutamas Räpina, Võru ja Põlva päästjad,» rääkis Räpina päästekomando meeskonnavanem Volli Rõžikov. "Tegime, mis suutsime. Vett kulus 12 tonni. Pööning ja köök on täiesti põlenud, plekk-katust olime samuti sunnitud avama. Pererahvast kodus polnud. Usun, et sellest majast saab veel asja – vesi kuivab ära, katuse saab välja vahetada. Toad on saanud üksnes veekahjustusi."

Räpina komandole oli see tänavu esimene tulekahju.

Võimalik põhjus: relee rike

Kui päästjad juba kustutusvoolikuid kokku rullisid, jõudis Võrumaalt kohale ka maja umbes kahe aasta eest soetanud omanik. Tema sõnutsi seisis hoone remondi ajal tühjana.

«Põlengu põhjustas ilmselt relee rike, mis ei lülitanud liiga kuumaks köetud radiaatorit välja. Siin ei saa muud olla,» oli elektriseadmete auditeerijana töötav omanik kindel.

«Elektriseadmed olid lahti ühendatud, kütteradiaator sai voolu otse kilbist. Kuna me ei ela siin sees, ei olnud ju mõtet midagi muud taga hoida,» lisas ta.

1974. aastal vastu võetud majas olid elektrijuhtmed küll vahetatud, kuid tänastele nõuetele need enam ei vastanud.

«Katus läheb kindlasti vahetusse. Mis seisus on pärast põlengut seinad, tuleb alles vaadata. Ka veekahjustused on suured. Eks nüüd läheb remont lihtsalt suuremaks,» eeldas omanik.

Heameelt tundis mees selle üle, et põleng ei kahjustanud naabrite elamisi, mis asuvad hästi lähedal. Tuld ei võtnud isegi puuriidad ega kõrvalhoone. «Hirm naabrite pärast oli isegi suurem kui enda vara pärast,» tunnistas suure kahju kannataja.

Küll tunnistas omanik, et signalisatsiooni paigaldamise vajalikkus on tagantjärele tarkus. «Õppetund teistele on seegi, et kui alaliselt hoones ei ela, ei tasu konvektorradiaatoreid kasutada,» lisas ta.