Massimeeleavaldus Hongkongis lõppes kähmluste ja kinnipidamistega

Copy
Hongkongi tänavad täitsid uue aasta saabudes taas meeleavaldajatega.
Hongkongi tänavad täitsid uue aasta saabudes taas meeleavaldajatega. Foto: Zumapress/Scanpix

Uue aasta esimesel päeval peetud suur demokraatiameelne meeleavaldus Hongkongis lõppes massiliste kinnipidamiste ja kokkupõrgetega politsei ja sõjakamate protestijate vahel. 

Hiina erihalduspiirkonnas vältavad juba seitsmendat kuud rahutused, mis on toonud tänavaile miljoneid inimesi nõudma suuremaid demokraatlikke vabadusi.

Meeleavaldused algasid vastuseks seaduseelnõule, mis lubanuks kahtlusaluste väljaandmist Mandri-Hiinale. Hongkongi Pekingi-meelsed võimud on seadusest loobunud, kuid protestid jätkuvad, viies selle poolautonoomse regiooni viimase aja suurimasse poliitilisse kriisi. 

Korraldajate sõnul osales kolmapäeval võimude loaga toimunud üritusel üle miljoni inimese. 

Rahumeelse alguse järel olukord eskaleerus ning kokkupõrked politsei ja maskides protestijate vahel leidsid aset mitmes linna peasaare piirkonnas. 

Meeleavalduse korraldanud katusorganisatsioon Kodanike Inimõigusrinne teatas, et võimud andsid kähmluste puhkemise järel käsu see lõpetada.

«Meie hinnangul ületas tänase marsi osalus 9. juuni 1,03 miljonit,» märkis rühmitus, viidates mullusele massimeeleavaldusele, millest protestiliikumine sisuliselt alguse sai. 

Politsei pakkus osalejate arvuks kõigest 60 000, mis Inimõigusrinde sõnul on liiga naeruväärne, et seda tõsiselt võtta.

Juba tuttavaks saanud stsenaariumi kohaselt kasutas politsei pipragaasi, pisargaasi ja veekahureid, sõjakamad protestijad aga vastasid omalt poolt süütepommidega, ehitasid barrikaade ja rüüstasid Pekingi-meelseteks peetavaid ärisid, muu hulgas Starbucksi ja pangahiidu HSBC-d. 

Politsei sõnul peeti kinni 400 inimest, kellele pandi süüks seadusvastast kogunemist ja ründerelvade omamist. 

Kolmapäevased kokkupõrked olid siiski väikesed võrreldes kaosega, mis linnas on viimastel kuudel valitsenud. 

Hiina ja Hongkongi võimud on keeldunud täitmast protestijate põhinõudmisi nagu täiesti vabad valimised, politseivägivalla sõltumatu uurimine ning amnestia ligi 7000 meeleavalduste vältel kinni peetud inimesele, kellest kolmandiku moodustavad alla 20-aastased.

«Kurb, et me peame oma 2019. aasta nõudmised 2020. aastasse kaasa võtma,» ütles Inimõigusrinde üks juhte Jimmy Sham.

«Oodata on suuremaid repressioone. Peame aktiivselt võitluseks valmistuma,» ütles ta enne rongkäigu algust rahvahulgale.

Aktivistid on süüdistanud politseid jõhkruses ja õigusrikkumistes, linnavõimud ja Pekingi keskvalitsus aga omakorda protestijaid märatsemises. 

Hiina väitel on rahutusi mahitanud võõrriigid.

Protestiliikumine on muutunud vaiksemaks sestsaadik, kui linna demokraatiameelne leer saavutas mäekõrguse võidu novembris toimunud kohalikel valimistel, milles nähti referendumit Pekingi-meelsele valitsusele. 

Kuid meeleavaldajad on tõotanud oma võitlust suuremate vabaduste nimel jätkata. 

«Hongkongi inimesed on tõugatud lootusetusse olukorda. Just seepärast peame täna tänavaile tulema,» lausus üks maskis protestija kolmpäeval rahvale kõneldes. 

Meeleavalduste algusest peale on registreeritud vähemalt kaks protestidega seotud surmajuhtumit, viga on saanud umbes 2600 inimest. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles