Lihulas mälestatakse vabadussõjas võidelnuid

Mälestustseremoonial, mis algab kell 10.30, meenutatakse 3. jaanuaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu. Üritusest võtavad osa Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii, Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa ringkonna ning Läänemaa noorkotkaste ja kodutütarde liikmed.

Lääneranna vallavalitsuse nimel asetab Lihula vabadussõja mälestussamba jalamile pärja vallavanem Mikk Pikkmets.

Mälestusüritus toimub ka Pärnus Alevi kalmistul vabadussõjas langenute ausamba juures.

Üritusel osalevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Pärnumaa noorkotkaste ja kodutütarde, kaitseväe toetuse väejuhatuse ning Eesti lipu seltsi esindajad.

Pärnu linnavalitsuse esindajana asetab ausamba jalamile pärja linnapea Romek Kosenkranius.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ja hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisjärgus Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all ja edasistes lahinguteski ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Kuu hiljem, 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule ja vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise ajal vaikuseminutit, austamaks vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, 3. jaanuari on riigikogu kuulutanud lipupäevaks.