Piparkoogivõistluse võit läks 18 aasta järel samasse perre

Eili Arula
, ajakirjanik
Copy
Piparkoogivõistluse võitja Maria Heinmaa võttis auhinna kättesaamisele kaasa 2001. aasta Tartu Postimehe, kus pilt temast koos ema ja õdedega. Toona võitis sama võistluse tema ema Ruta Rebane.
Piparkoogivõistluse võitja Maria Heinmaa võttis auhinna kättesaamisele kaasa 2001. aasta Tartu Postimehe, kus pilt temast koos ema ja õdedega. Toona võitis sama võistluse tema ema Ruta Rebane. Foto: Margus Ansu

Tänavusele Tartu Postimehe piparkoogivõistlusele saadeti üheksa tööd. Postimehe grupi töötajatest koosnev 27-liikmeline žürii oli punktide jagamisega tõsiselt hädas, mitmed neist soovisid maksimumpunktid anda pooltele töödest. Pärast raskeid valikuid ja pingelist tööd sai selgeks, et esikoha on pälvinud tänavu Maria Heinmaa massiivne taies «Talvine Tartu».

Seda uudist kuuldes Maria Heinmaa kiljatas ning sõnas siis: «Appi, kas päriselt? Te tegite mu päeva nii heaks praegu.»

Tema töö on 80 x 80 sentimeetri suurusel alusel. Piparkookidest valmistas Heinmaa talvise Tartu linna, kus on mitmed tähtsad maamärgid: Kaarsild, skulptuur «Suudlevad tudengid» raeplatsil, Tigutorn, tagurpidimaja ning loomulikult Emajõgi.

«Tartu on minu sünnilinn, minu kodulinn, minu lemmiklinn,» selgitas Heinmaa piparkoogivõistlusele esitatud töö ideed. Et Heinmaal on kaks väikest tütart, kümnekuune ja kaheaastane, siis sai ta lõviosa võistlustööst valmistada õhtuti ja öötundidel. Kokku kulus tal selleks aega ligi nädal.

Võitja tunnistas, et tema ja ta pere pole vist elus nii palju piparkooke söönud, kui võistlustöö valmistamise ajal. «No untsu läks ikka väga palju,» tunnistas ta. Untsu läinud tükke krõbistasid nad perega veel nädal pärast võistlustöö valmimist.

Valatud sai ka pisaraid

Kõige keerulisem oli Kaarsilla ja tagurpidimaja valmistamine. Esimene katsetus Kaarsilla tegemisel läks lörri, kuna karkass sai nõrguke ning sild vajus kokku.

Tagurpidimaja valmistamiseks tegi Heinmaa esmalt maketi ning seejärel asus piltide järgi seda kokku panema. Võiks ju olla lihtne, et teed maja valmis ja keerad selle kummuli, aga Heinmaa ehitas maja samamoodi, nagu päris tagurpidimaja ehitati, ehk maja oli kogu aeg tagurpidi.

Piparkoogivõistluse võidutöö valmistamiseks kulus kuus kilo tainast, mille Heinmaa ostis poest. Glasuuri tegi ta ise.

Lisaks piparkookidest Tartu ehitamisele oli väga keeruline ka võistlustöö Tartu Postimehe toimetusse toomine. «Autos hoidsin igast väiksest august ja teekünnisest üle sõites hinge kinni, et töö nüüd katki ei läheks,» tunnistas Heinmaa.

Kodus mõõtis ta töö aluse ära, et see ikka ustest välja ka mahuks, aga alles toimetusemaja juures haaras teda hirm, et äkki ei mahugi töö lifti ära ja ustest sisse. «Vaimusilmas mõtlesin, et taevake, mis siis saab, kui oleme juba poolenisti liftis ja siis liftiuksed vajuvad kinni ja vajutavad töö pooleks,» meenutas ta.

Ka valas Heinmaa kibedaid pisaraid, kui nägi, et piparkoogitükkide liitmiseks kasutatud suhkrusiirup kippus läbi valge glasuuri imbuma ning esialgu lumivalge glasuur muutus kohati helepruuniks. «Ma ikka tõsiselt nutsin, kodus oli see töö mul palju ilusam,» sõnas ta.

Tegelikult pole see Maria Heinmaal esimene Tartu Postimehe piparkoogivõistluse võit. 18 aastat tagasi, 2001. aastal võitis ta võistluse koos õdede ja ema Ruta Rebasega.

Tase on tõusnud

Heinmaa mäletab hästi, kui tähtis oli päev, mil Postimehe fotograaf käis neist kodus pilti tegemas: «Käisin siis teises klassis, pärast artikli ilmumist lasi õpetaja ajalehe klassis ringi käima, nii uhke tunne oli.»

Toona valmistasid nad ema ja õdedega võidutööks vitraažidega piparkoogid. «Ütleme nii, et võistluse tase on ajaga ikka kõvasti tõusnud, täiesti uskumatud tööd, see veoauto ja, issakene, maakera piparkoogist,» kiitis Heinmaa tänavuse võistluse konkurente.

Et jutuajamine võitjaga leidis aset mõni päev enne jõule, tuli ka jutuks, mida Heinmaa pere teeb pühade ajal. «Meil on väga traditsioonilised jõulud, käime surnuaias ja kirikus, veedame aega perega, külastame kindlasti ka mehe vanemaid Saaremaal ning loomulikult tuleb meile jõuluvana,» rääkis ta.

Võistlesid ka jõuluvana auto, maakera ja Elektriteater

Mait Hanni koos perega pälvis sel aastal jõuluvana veo­auto eest teise koha.
Mait Hanni koos perega pälvis sel aastal jõuluvana veo­auto eest teise koha. Foto: Margus Ansu

Taas ajalooks saanud piparkoogivõistlusele toodi väga eriilmelisi töid. Varem kaks korda võistluse võitnud perekond Hannid meisterdasid sel korral võistluse tarvis jõuluvana veoauto, mille tegemiseks sai 8-aastane perepoeg Mait Hanni inspiratsiooni Coca-Cola veoautost.

Mait Hanni ema Inga Hanni sõnas, et sel korral oli võistlustööga seotud terve nende pere. Maidu soov oli kindlasti panna masinale külge jõulutuled. Kokku kulus auto meisterdamiseks ligi viis kilo piparkoogitainast.

Evelina Nõmme valmistatud Elektriteater sai võistlusel kolmanda koha.
Evelina Nõmme valmistatud Elektriteater sai võistlusel kolmanda koha. Foto: Margus Ansu

Ka pälvis žüriilt palju kiidusõnu Evelina Nõmme kätetöö. Nimelt valmistas Nõmme piltide ja jooniste järgi piparkoogitainast Tartu Elektriteatri.

Piparkoogist maa­kera ja Kuu valmis meisterdanud Eleri Hirv pälvis võistlusel erilise töö eest ka eriauhinna.
Piparkoogist maa­kera ja Kuu valmis meisterdanud Eleri Hirv pälvis võistlusel erilise töö eest ka eriauhinna. Foto: Margus Ansu

Eriline oli sel korral ka võistlustöö nimega «Eesti geograafia 100», mis kujutas endast piparkoogitainast maakera ja selle kaaslast Kuud. Selle meisterdas võistluse eelmise aasta võitja Eleri Hirv.

Luunja lasteaia Midrimaa Midrilindude rühma töö.
Luunja lasteaia Midrimaa Midrilindude rühma töö. Foto: Margus Ansu

Hea meel oli näha, et ka lasteaiad ja koolid olid võtnud vaevaks ühiselt rühma või klassiga võistlusel osaleda. Lasteaedadest saatis võistlusele oma töö Luunja Midrimaa Midrilindude rühm ning koolidest oli taas esindatud Hiie kool.

Tartu Hiie kool, "Rotipere jõulud".
Tartu Hiie kool, "Rotipere jõulud". Foto: Margus Ansu

Ka igal aastal piparkoogivõistlusest osa võtnud perekond Rääbis pühendas sel korral oma taiese rahvusülikooli 100. aastapäevale, meisterdades Tartu ülikooli peahoone eestvaate ning ülikooliga seotud tähtsad aastaarvud, 1632 ja 1919.

Perekond Rääbis, Elagu rahvusülikool!
Perekond Rääbis, Elagu rahvusülikool! Foto: Margus Ansu

Eriti peent näputööd nõudis Eve Toominga minimalistlik, kuid täpne südamekujuline piparkook, kus peal glasuuriga joonistatud rasvatihane.

Eve Tooming, tihane.
Eve Tooming, tihane. Foto: Margus Ansu

Ka ema ja tütre Kattri Hurda ja Kattrina Malgi jõulumaa töö pälvis žüriilt kiidusõnu, sest nende paksu lumivalge glasuuriga kaetud piparkookidest jõuluküla lõi mustade jõulude eel eriti mõnusa talvise tunde.

Kattri Hurda ja kolmeaastase Kattrina Malgi töö.
Kattri Hurda ja kolmeaastase Kattrina Malgi töö. Foto: Margus Ansu

Parimatele panid auhinnad välja Tartu Postimees ja Eesti Leivatööstus. Kõiki võistlema saadetud töid saab näha jaanuari keskpaigani Tartu Postimehe 5. korrusel asuvais kuulutuste vastuvõtu ruumides, kus on üles seatud näitus. 

PIPARKOOGI­VÕISTLUSE PARIMAD

  1. Maria Heinmaa, «Talvine Tartu»
  2. Mait Hanni koos perega, «Jõuluvana on meie poole teel»
  3. Evelina Nõmme, «Elektriteater»
  • Eriauhind: Eleri Hirv, «Eesti geograafia 100»
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles